"Jõudsin järeldusele, et koju ma minna ei taha, sest Tour de France´iks tahaksin olla vähemalt sama hea kui eelmine aasta. Helistasin meeskonna arstile, ülemusele ja spordidirektoritele. Minu idee oli järgmine: 4.maist kuni 23.maini treenida ning elada mägedes. Kui eelmine aasta elasin maikuus 2 nädalat Prantsusmaa alpides Saint Veran-i külas 2100m peal ning sellele järgnevalt meeskonna laagris 1 nädal Risoul-i suusakekuses 1850m peal, siis seekord otsustasin, et proovin Sierra Nevada mäestikku Hispaanias 2320m merepinnast. Koht tuttav kuna kaks korda siin kõrgel Vuelta etapp lõpetatud, 2009 ning 2011. 17. mail reisin nädalaks Prantsusmaale meeskonna mäestikulaagrisse Risoul’i," kirjutab Taaramäe Paf.com blogis.


Treeningutest

"Minu saltost vastu puud möödus 23 päeva ning selle ajaga nühkisin 60 – väga nüri – tundi puki peal, enne kui arstid andsid loa välja treenima minna. Kuupäevaks oli siis 8 mai.
Esimesed kaks päeva tiirutasin keskuse staadionil, et vältida lenksuga manööverdamist ja krobelist teed ning auke, mis võivad rattasõidul ette tulla. Esimene päev 80 ringi, teine päev 160 ringi. Kahe päevaga arenesid käelihased ja lenksu pööramiseks vajalik funktionaalsus piisavalt ja 10. mail sain lõpuks ometi maanteele (treenides kasutan siiski küünarnukki toestavat instrumenti). Juba staadionil tiirutamine oli jubedalt kaif, kuid maanteele minek pani südame sees põrisema. Olin kui kriminaal, kes just vanglast välja saanud! Kohe esimene päev sai 4 tundi siin mägedes maha vuratud ning eile põristasin lausa 6 tundi. Päris karm treening oli. 150 km 6 tunniga ning 4400 meetrit tõusu! Lisaks on ilm siin suvine, mäe otsas 25 kraadi, allpool Granadas juba 35-40 kraadi sooja!
Üllatuseks kestsin nagu tippvormis Taaramäe kunagi. Olenemata sellest, et profiil oli ränk, õues oli kuum ning tempot andsin ka korralikult (tõuse sõitsin kokku 4 tundi, selle nelja tunniga tagus süda 150 kogu aeg). Ei olnud nälga ega jõupuudust, oli lihtsalt mõnus!
Lisaks kestab enamus treeningust kõrgel, kus hapnikut on vähe. Nagu ikka on minu treeneriks Rein Taaramäe, kuid tänu meeskonna arsti tutvustele saan näpunäiteid treeninguteks Prantsusmaa suusatiimi alpinaatorilt Laurent Schmitt´ilt, kellele saab igal hommikul vastavad testide andmed saadetud ja seejärel paneb tema mul pulsi tsoonid paika. Usun, et võtan oma laagrist niiviisi täieliku maksimumi."

Mis edasi…

Meeskonna laager kestab 17.-23. maini, siis lendame kuttidega Marseille-Brüssel-Tallinn ning 25,26,27 osaleme Estonian Cycling Weekendil.
Kuna eesti pressist pole startivate meeste nimed läbi käinud, siis annan teile kohe stardilisti, et saaksite meeste fotod netist välja printida ja weekendil niiviisi juba autogramme rünnata. Eestis startivad mehed: Damien Monier, Florent Barle, Yohan Bagot, Jean Eude Demaret, Luis Mate Mardones ning samuti kustutan kõik kahtlused nagu minu osalemine oleks küsimärgi all. Niisiis ka mina tulen sõitma ja tahan võita! Kaua ma ikka seal Top10 meest mängin.

2009 olin 8., mullu 5. Nüüd oleks aeg esimest kohta rünnata. Minu jaoks on GP-d väga tähtsad just tuuriks valmistumise osas. Need on lausa hädavajalikud kontrollvõistlused, kuid tippvorm peaks saabuma kuskil juuni lõpu poole. Juunis stardin Dauphine Liberel ning Rõuges peetavatel eestikatel."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena