Finaalseeria viimaseks jäänud kohtumises võitsid viljandlannad geimid tulemusega 25:23, 26:24 ja 25:19, kusjuures teises geimis tuli võistkond välja 16:23 kaotusseisust. „Puhtalt tahtejõu pealt tuli finaalseeria võit, vigastused panid meid veel enam pingutama. Siiski ei julgenud arvata, et seeria 3:0 lõpeb,“ rääkis kolmandas finaalmängus võitjate parimana 18 punkti toonud Anu Ennok. Hüppeliigese vigastuste tõttu ei saanud Viljandit terve finaalseeria jooksul aidata Katrin Kõverjalg ja Eliisa Peit.

„Väga mõnus oli kodupubliku ees seeria lõpetada. Polegi nii kõva toetust enne kuulnud, pool võidust on kindlasti nende oma,“ tähtsustas Ennok sedagi, et kolmas järjestikune meistritiitel vormistati koduses Viljandi spordihallis.

„Parem naiskond võitis – me võitsime karikafinaali, hooajal võitsime Viimsi vastu kõik kuus mängu,“ rääkis Viljandi Metalli juhendaja Peeter Vahtra ja tõstis esile naiskonna ühist hinge võistluses ühise asja eest.

Nii võistkonna peatreener kui Ennok jäid lõppenud hooajaga väga rahule, sest lisaks kodusele meistritiitlile ja karikavõidule tegi Viljandi naiskond väga korraliku debüüthooaja ka Eesti-Soome ühisliigas. Kõige noorema koosseisu ja Soome konkurentidest märgatavalt väiksema eelarvega Metall lõpetas sarja igati tubli viienda kohaga. „Eesmärk oli, et me ei kaota hooaja jooksul kodusele konkurendile Viimsile ja seda tegime. Väga hea hooaeg oli, ainult ühisliiga Final Six jääb kripeldama,“ rääkis 20-aastane Ennok, kes ilusate esitustega teenis endale järgmiseks hooajaks lepingu Soomes Oriveden Ponnistuse naiskonnas. Ühisliigas jäi Metall nimelt ülinapilt nelja seast välja, kuna veerandfinaalis kaotati 2:3 LiigaEura naiskonnale, kusjuures viiendas geimis juhtisid viljandlannad 10:5.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena