Millistel eesmärkidel te Eestit külastasite?

Minu peaeesmärk oli edendada siin avamere enesepäästeoskusi vastavalt ISAFi (Rahvusvaheline Purjetamisliit) õppekavale. Samuti kasutasin võimalust, et kohtuda oma sõpradega Veeteede Ametist, kes on mu kaasdelegaadid IMOs (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon) Londonis.

Mis on olnud teie raskeim olukord merel?

1979. aasta Fastneti regatt, millel olin esimest aastat peavõistlusjuht. Raskete olude tõttu hukkusid seal inimesed. Pidin tegelema ühelt poolt nii kadunute meeskonnaliikmete, omaste ja sõpradega kui teiselt poolt ka meediaga, kes sensatsiooni taga ajas – karmid ülesanded mõlemad. Mul oli õnne omada enda ümber võrratut toetavat tiimi, kellele olen tänulik tänaseni.

Pikim meresõit?

Pikim regatt, mida juhtinud olen, oli 24 000 miiline non-stop ümber maailma purjetamise võistlus Oryx Quest, mis algas Katarist Pärsia lahelt. Sellest 2005. aastal toimunud regatist võtsid osa mõned väga suured mitmekerelised jahid ja see oli esimene ümberilma sõit, mis algas Araabiast.

Kas Eestis võiks toimuda mõni avamerepurjetamise suurüritus?

Kahtlemata on Eesti suuteline võõrustama maailmaklassi purjetamisüritusi – eks ole seda ka juba juhtunud, täpsemalt näiteks 1980. aasta olümpiaregatt Pirital. Tallinna laht on hea looduslik sadam ja uuel purjetamiskeskusel Noblessneris on tõelist potentsiaali. Samuti pakub huvi Pärnu oma suurepärase klubihoone ja kaldapealsete rajatistega.