Liigne võiete söömine on tervisele ohtlik

Kõik taimsed rasvad ei ole transrasvad, aga kui leiate võiete-margariinide etiketilt märke “hüdrogeenitud”, tasub olla ettevaatlik, et ter­visele mitte liiga teha.

Võide, võiete ja maragariinide valik poelettidel võtab tarbijal silme eest kirjuks. Suuremates toidukettides on valida vähemalt paarikümne toote vahel. Kes haarab juba teada-tuntud võipaki, kes otsib uusi huvitavaid maitseid või loeb hoolikalt kirbukirja pakendite tagaküljelt.

Üks on aga kindel – kui transrasvu liialt manustada ning tasapisi insuldi või infarkti suunas liikuda ei taha, tuleb võid ja rasva süüa targalt ja teadlikult.

Kui palju võid on kasulik süüa?

Tuntud toitumisteadlane Mai Maser selgitab, et terve inimene peab tarbima iga päev rasvhappeid (toidurasvu) umbes 30% päevasest energiavajadusest. Selle koguse saab täiskasvanud inimene 60–70 g rasvade söömisel.

Võid on viimasel ajal hakatud rohkem kiitma, seda kinnitab ka Maser. Võis on paremini omastatavad küllastatud rasvhapped.

Samas või rääsub kergesti ja seda tuleks hoida külmkapis. Kapist võetud võid on aga raske leivale määrida ja väikese koguse asemel tuleb võitükk 10 g ümber.

“Või on maitsev ja sellest saab teha järelduse, et liialdamine on väga kerge tulema,” hoiatab toitumisteadlane.

Leivale polegi aga ilmtingimata vaja võid määrida. “Võtke määrdejuustu või avokaadot! Lapsed määrigu võid, kuid söögu kindlasti kala!”

Tahkeid ehk küllastatud rasvhappeid saab lihatoodetest, eriti pekist, võist ja rasvastest piimatoodetest. Nende üldkogus võiks olla päevas umbes 20 g.

“Pekki tänapäeval enam praadimiseks ei kasutata, kuid isegi silmaga nähtavast taisest lihast saab varjatud rasva 4–14 protsenti. Veelgi enam on rasvaga liialdamise allikaks piimatooted – või ja juustud, rasvased jogurtid,” rõhutab Maser.

Küllastamata rasvhappeid saab põhiliselt õlidest, kalast, seemnetest ja pähklitest. Nende üldkogus võiks olla 40–50 g. Siia kuulub toiduvalmistamiseks kulutatav õli (nt 2 sl ehk 30 g), salatile lisatav õli (15 g).

Määrdemargariinide ohuks loetakse neis sisalduvaid transrasvhappeid, mis on küllastamata rasvhappe sarnase toime tõttu ebasoodsad veresoontele, soodustavad ateroskleroosi ja südamehaiguste teket.

Sellepärast on tootjal kohustus märkida pakendile transrasvade hulk. Piirnormiks on kuni 2% (1–2%), kogus alla 0,5% loetakse praktiliselt olematuks.

Ka USA viimatistes toidusoovitustes on märkus, et “Hoia transrasvade tarbimine nii madal kui võimalik”.

Mai Maser toob esile, et transrasvad tekivad taimsete õlide töötlemisel, hüdrogeenimisel nende tahkestamise ees-
märgil.

Transrasvu võib leida nii margariinides kui nn lahjades võietes, samuti majoneesides. Samas leidub transrasvu ka mäletsejate organismis.

“Piimatooteid, liha ja lihatooteid pole vaja liiga palju süüa. Nii silmaga nähtava kui ka varjatud rasva liigsel tarbimisel on peale suure kalorsuse ka liigne transrasvhapete saamise oht!” hoiatab Maser.

Praeguseks on muudetud määrdemargariinide valmistamise tehnoloogiat ning tootjad on kasutusele võtnud kallimad õlid, mis on looduslikult tihked. Nendeks on peamiselt palmiõli ja kookoseõli.

Nende alusel toodetud määretes on transrasvade hulk alla 0,5%. Seda tulebki lugeda pakendilt ja siis teha valik.

Margariinile lisatakse vitamiine

Margariinidele lisatakse sageli aineid, millest võib kõige kergemini tekkida puudus eelkõige kala vähese söömise tõttu.

Sagedamini lisatakse oomega rasvhappeid, rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E, letsitiini jm. Kõik kasulikud komponendid rikastavad margariini.

Näiteks letsitiin mõjub soodsalt inimese ainevahetusele. Seda lisatakse margariinile tavaliselt lisaainete nimistus emulgaatorina ning bioloogilise väärtuse tõstmise eesmärgil.

“Kui margariini toorainena on kasutatud ainult taimseid rasvu, siis ta ei sisalda kolesterooli ja pakendil see märge peab paika,” toob esile toitumisteadlane. “Aga kui on kasutatud taimeõlisid ja loomset rasva, siis on igal juhul kolesterool olemas.”

Samas vajab iga inimene kolesterooli, ohtlik on ainult selle liigne tarbimine. Nii et kui tarbija on mõõdukas ka või ja rasva söömisel, pole ohtu tervisele karta.

---

Saaremaa piimatööstus käivitas uue võiliini

Juustu- ja võitootja Saaremaa piimatööstus investeeris 1,5 mln eurot uude võiliini, samuti soetati uus piima esmatöötlemise liin.

“Vana võiliin oli juba üle 20 aasta vana, nii et see tuli lihtsalt välja vahetada,” teatas Saaremaa piimatööstuse juhatuse esimees Andi Saagpakk.

Aastas toodab Saaremaa tööstus 700 tonni võid ja kogu toodang müüakse Eestis, kuna rahva seas on Saaremaa või hea maitse ja kvaliteedi poolest nõutud.

Uue liini käivitamine toob ka uudistoote, soolakristallidega või. Lisatakse kristallilist soola, toote soolasisaldus hakkab olema 2%.

“Oli aeg, kus piimarasva kardeti ja asendati see taimerasvaga. Nüüd aga on mindud hea klassikalise või juurde tagasi, sest piimarasv pole sugugi nii halb. 82protsendise rasvasisaldusega võid aktsepteeritakse ka Euroopa Liidus,” rääkis Saagpakk.

Toodangut suurendada aga ei kavatseta, sest kogus sõltub toormest. Piimatööstus kogub piima Saaremaa ja Hiiumaa tootjatelt.

“Me ei kavatse hakata koort väljast sisse vedama. Hiidlased on õnneks juba hakanud oma karju suurendama, näiteks Sulev Matto Hiiumaa Agrost. Loodame, et ka saarlaste lehmade piimatoodang suureneb kolm-neli protsenti,” selgitas Saagpakk.

Ehkki investeeringud on suured, ei tähenda see, et piimatööstus oleks kasumis. “Praegu on väga raske, turud on languses, aga investeerida tuleb nii või teisiti. Püüame maksta tootjatele ka korralikku piimahinda ja vee peale jääda,” teatas Saagpakk.

---

Mida poes müüakse?

- Või on toode, milles piimarasva on vähemalt 80%, kuid mitte rohkem kui 90%, veesisaldus ei ole suurem kui 16% ja piimakomponente, mis ei ole piimarasv, on kuni 2%.

- Traditsiooniline või on saadud vahetult piimast või koorest.

- Võided on kõik võilaadsed tooted, mis saadakse taimsetest ja/või loomsetest rasvadest ja mille piimarasvasisaldus on alla 82%.

- Margariin saadakse taimsetest ja/või loomsetest rasvadest, kusjuures piimarasv võib moodustada kuni 3%. Rasvasisaldus vähemalt 80%, kuid alla 90%. Kolmveerandrasvane margariin sisaldab rasva 60–62%, poolrasvane 39–41%.

- Mõistet “vähendatud rasvasisaldusega” võib kasutada siis, kui toote rasvasisaldus on suurem kui 41%, kuid mitte suurem kui 62%.

- Mõistet “väherasvane” või “madala rasvasusega” võib kasutada juhul, kui toote rasvasisaldus on kuni 41%.

Võid

- Saaremaa või rasva 82%

- Tere või rasva 82%

- E-Piima Eesti või rasva 82%

- Eesti taluvõi rasvu 72%

Võided

- Rasvaseguvõie Võideks taimset rasva 56%, piimarasva 10%

- Võidel taimseid rasvu 56%, piimarasva 10%

- Võideks piimarasva 63%, taimset õli 4%

- Mumuu taluvõie rasvu 72%

- Mumuu Võideks piimarasva 57%, taimset õli 10%

Margariinid

- Margariin Rama Light rasvu 39%, millest küllastunud rasv-
happeid 4%, transrasvu 0,5–0,1%

- Küpsetusmargariin Eve rasvu 75%

- Rama margariin Maestro rasvu 70%

Allikas: Euroopa Liidu (nõukogu) määrus nr 2991/94, Maaleht