Tippsport on karm: statistikaks muudetakse isegi väsimus ja une kvaliteet

Kõigile on selge, et tippspordis ilma raske tööta kaugele ei jõua, kuid ilma treeningute ja soorituste mõõtmiseta ei ole suurest vaevast paraku kasu.

Nagu ütlevad endine tippkorvpallur Martin Müürsepp ja Eesti suusasprinterite treener Tanel Ojaste Leanway blogis avaldatud artiklis, lähevad nende spordialal lisaks statistilistele andmetele mõõtmisele ka sellised faktorid nagu väsimus, une kvaliteet ja enesetunne.

"Igapäevaselt mõõdame hommikuti ortot (pulssi/südamelöögisagedust – lamades ja püsti) – eesmärk on anda sportlase seisundile hinnang," räägib Ojaste. "Laagrites kasutame üht tarka aparaati, mis mõõdab uurea taset veres (veretest, mille sportlane ise endalt võtab) – samuti eesmärk saada hinnang sportlase seisundist – näitab suhteliselt hästi väsimusastet. Lisaks märgivad sportlased üles oma treeningpäevikutesse ka mitmeid parameetreid nagu une aeg, une kvaliteet (1-10), enesetunne (1-10) jms.”

BC Kalev/Cramo abitreeneri sõnul tehakse korvpalluritele aastas kuni kaks korda vereteste, millega mõõdetakse organismis väsimuse olemasolu.

"Lisaks tehakse igal aastal 1-2 korda veretestid, kus mõõdetakse organismis väsimuse olemasolu. Treener jälgib rohkem seda, kuidas kaitses mängitakse, lauas võideldakse, kes on parem viskaja, kellega saab pressingut mängida või hoopis kasutada lühemat meeskonda ja ajada mäng kiireks," ütleb Müürsepp.