Madis Kallas: Tartu Maraton toimus, mis saab nüüd olümpiast?
Üldistavalt öeldes oli tegu aga hea materjaliga, nii nagu ka 2003. aasta Riigikontrolli audit ühe spordivaldkonna kohta, millega tööalaselt pidin hiljuti tutvuma. Palju tõde ja vähesel määral ettepanekuid. Suuremad muutused mida dokument soovitab, puudutab üldiselt väikseid summasid või suurte summade otsustamise ümberjagamist ühelt iskult teistele. Samas raha see juurde ei too. Näiteks treenerite olukorda heaks olemasolevat spordiraha jagades kuidagi ei tee – tõsta seda raha kuidas tahad ja kuhu tahad. Suunates näiteks spordiareenidele mineva raha treeneritele, tuleb kohe leida asemele uus raha spordiareenidele. Eesti Vabariigi President ütles oma kõnes hästi – “Kui kodus on jahe, ei tõmba ju kaaslaselt tekki ära, et endal oleks soojem. Samamoodi ei saa ka riigis lahendada ühe valdkonna probleeme teise arvelt”. Seetõttu peatun lühidalt ühel teisel teemal, mille saab vajadusel kiirelt loetud ja kaasa mõtlema ka väga ei pea.
Talve hooaeg hakkab vaikselt lõppema ja pilke suunatakse üha rohkem suvele - Londoni olümpiale. Mida on sealt oodata ja kas saaks juba praegu mingeid prognoose teha, kuidas Eestil seal minna võiks? Kergejõustiklaste kohapealt on raske midagi uut talve põhjal ennustada, kõik on nii nagu sügisel hooaega lõpetades, seega jääb üle oodata esimesi võistlusi suvel. Seepärast tuleb otsida tänasel päeval võimalikke märke olümpia edukusest veel mujalt, mis tähendab õnneks, et need ei maksa suurt midagi. Lihtsalt ajaviide, mida peale tõsist tööpäeva võiks lugeda.
Pealkiri jääb kindlasti paljudele arusaamatuks, kuid see ei ole siiski valitud lihtsalt äsja lõppenud maratoni auks. Nimelt viimased 30 aastat on “määranud” meie edukuse olümpial Eesti spordi laulupidu Tartu Maraton. Need kes ei tea küsivad kuidas, kohe seletan?
Viimase 30 aastaga ei ole eestlased saanud suveolümpialt medalit 1984, 1996 ja on saanud medali 1988, 1992, 2000, 2004, 2008. Tartu Maraton on jäänud ära aastatel 1988, 1992, 2000, 2004, 2008! Tartu Maraton on toimunud 1984 ja 1996!
Loomulikult on see vaid asjade kokkusattumus, sest mis seost saab olla talvisel suusapeol ja meie suve sportlaste edukusel olümpiamängudel. Aga inimesi on alati paelunud teatud seaduspärasused ja kokkulangevused.
Mida aga sellest seaduspärasusest järeldada, kas seda, et kui Eestis ei ole lund siis saavad meie sportlased hästi treenida ja on siis ka olümpial edukamad. Või, et kui suur suusapidu jäi ära, siis raha pidi ka alles jääma ja see suunati kõik suveolümpia ettevalmistuseks. Loomulikult ei ole kumbki näidetest tõsi, sest olümpialt medaleid toonud sportlased on olnud ennem piisavalt kindlustatud ja said treeningpaigad valida kliima, mitte rahakoti järgi. Tõsi on, et tulemus võistlustel sõltub sajast pisiasjast, kuid need peavad olema selle tulemuse tootjaga (sportlasega) otseselt seotud. Suusa maratoni ja suve olümpiat ei oska õnneks kuidagi omavahel seostada.
Ebameeldivaid seaduspärasusi tuleb murda ja selleks on meie sportlased eelnevate aastate põhjal ka Londonis valmis. Selline lühike lugu siis ühest pseudoprobleemist, kuid see paneb siiski natuke juba mõtlema, mida meil Londonist ikkagi oodata on ja kas seni olümpiamängudeks läinud tippspordi raha on õiged inimesed üles leidnud?
