Viiekümnendate aastate alguses asus Roosma koos teiste toonaste TPI tudengitega remontima avamere jahti Arktika.Tubli meeskonnaga seilas ta sellel jahil kaptenina nii pikki miile, kui tollal oli võimalik (Kaliningradist Laadogani).

Tänane juubilar oli esimene eestlane ,kes pälvis NSVL meistersportlase nimetuse avamere purjetamises. Talvel võistles ta jääpurjetamises Monotüüp-XV klassis, saavutades mitmeid auhinnalisi kohti vabariigi võistlustel. Samuti püstitas ta ka üleliidulise kiirusrekordi selles klassis.

Põhilise panuse on ta pannud aga Kalevi Jahtklubi seltsielu ja kogu Pirita jõesuu väljaarendamisel. Vanema põlve purjetajad mäletavad, milliste raskustega pääsesid kiiljahid sadamast merele viiekümnendatel ja kuuekümnendate alguses. Ainult Sulevi hullumeelsusena tundunud idee, mida asusid toetama paljud purjetajad-insenerid (Tõugu, Rosme, Villota, Metsaveer jt.), oma süvendaja ehitamisest pani aluse Pirita jõesuu väljaehitamisele.

Pirita jõgi sai süvendatud ja pääs merele vabaks. Roosmal jätkus jõudu tollastes tingimustes luua eraldi Vesiehituskolonn, mille üheks tööks sai Pirita muulide väljaehitamine. Hästi kujundatud jõesuue ja head purjetamise tingimused andsid võimaluse korraldada Pirital suuri rahvusvahelisi Balti regatte alates 1963. aastast. Nende ladus korraldus ja üldine mõnus atmosfäär olid eelduseks, et Tallinnast sai 1980. aastal Olümpiaregati linn.