Soome teadlane: arvamus lisaainete terviseriskist on absurdne

Tarbijate hirm toiduainetes sisalduvate lisaainete ees on Helsingi Ülikooli toiduainete ja keskkonnateaduste instituudi professori Marina Heinose sõnul täiesti põhjendamatu, sest umbes kaks kolmandikku neist esineb looduses või inimese organismis ning neid ka uuritakse hoolikalt.

Lisaaineid ehk E-aineid on nii pohlades, porgandis kui ka spargelkapsas, ning pealegi neidsamu, mida mõni hoolikalt uurib toiduainete pakenditelt, üritades süüa tervislikumalt. Heinose arvates on sellega liiale mindud, vahendab ERR.

"Kui ka porgandi värv oleks tehases tehtud, on see seesama värv kui mullas kasvanud porgandis," rääkis teadlane. Tema meelest on näiteks puhas värvaine isegi ohutum kui värviline taimetõmmis, mida ei ole testitud.

Siiski ei saa lisaaineid süüa ülemäärasel hulgal. Heinose sõnul on aga inimesel raske süüa nii palju, et lisaainete üledoosi saada. Ainsad erandid on nitritid ja bensoehape. Lapsed võivad saada ülemäära nitriteid viineritest ja bensoehapet mahlast.

Heinonen ei paneks vande alla ka valmistoite. Tema arvates suudab tööstus kodukokkadest paremini jälgida, et toit oleks tervislikum. Näiteks võib tehasel olla lihtsam vähendada rasva ja suhkru hulka kui harjumuse järgi tegutseval kodukokal.

Poutase sõnul on soomlaste toiduvalikul suurim probleem ülesöömine ja liigne puhta suhkru ning vähene kiudainete tarbimine. "Hõlpsam on süüdistada kõiges lisaaineid kui mõelda enda vastutuse peale," ütles ta.