Riiklik spordialaliitude rahastamise süsteem rajati uutele alustele
Miks oli vaja spordiliitude rahastamise aluseid muuta, korrastada?
Pärast rahastamiskriteeriumite kasutusele võtmist 2006. aastal on Eestis toimunud kiire majanduskasv ning sellele järgnenud ka kiire majanduslangus, mis mõlemad on oluliselt mõjutanud iga-aastaselt Kultuuriministeeriumi poolt spordialaliitudele eraldamisele kuuluvate rahaliste vahendite mahtu, kinnitatud kriteeriumite tõlgendamist ning rahastamise süsteemi laiemalt. 2006. aastal kehtestatud kriteeriumid on vananenud, ka spordialaliidud on avaldanud soovi uute kriteeriumi väljatöötamiseks.
Vajadusele muuta Kultuuriministeeriumi poolt eraldatava tegevustoetuse jaotamise põhimõtteid, kehtestada konkreetsed kriteeriumid ning seeläbi saavutada läbipaistev rahastamissüsteem on juhtinud tähelepanu Riigikontroll 2011. aastal läbi viidud auditis spordi rahastamise kohta Eestis.
Millised on olulisemad muutused võrreldes seni kehtinud süsteemiga?
Spordialaliitudele tegevustoetuse määramisel käsitletakse erinevalt vanast määrusest spordialaliite kolmes rühmas:
* Spordialaliidud, kes arendavad olümpiamängude kavas olevaid spordialasid. Selliseid spordialaliite on kokku 26.
* Spordialaliidud, kes arendavad võistkondlikke sportmänge. Selliseid spordialaliite on kokku 7 ning nendeks on: Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Võrkpalli Liit, Eesti Korvpalliliit, Eesti Saalihoki Liit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Jäähokiliit, Eesti Ragbi Liit.
* Spordialaliidud, kes arendavad olümpiamängude kavas mitteolevaid spordialasid. Selliseid spordialaliite on kokku 31.
Uue kriteeriumina võetakse arvesse head juhtimistava spordialaliidus. Selle kriteeriumi eesmärk on suunata spordialaliite järgima täpsemalt neile erinevate õigusaktidega kehtestatud kohustusi. Ministeerium kontrollib kuut erinevat asjaolu ning need on järgmised:
* Spordialaliit on esitanud Äriregistrile majandusaasta aruande ettenähtud korras ja tähtajal
* Spordialaliidul ei ole Maksu- ja Tolliameti ees ajatamata maksu- ega intressivõlga
* Spordialaliidu poolt valitud juhatuse liikmed on hiljemalt kolme kuu jooksul kantud Äriregistrisse
* Spordialaliidu juriidilisest isikust liikmed on esitanud oma andmed Eesti Spordiregistrile
* Spordialaliidu esindaja on valitud/määratud rahvusvahelise spordiorganisatsiooni komisjoni, ekspertrühma või juhatuse liikmeks. Leiame, et esindatus rahvusvahelises organisatsioonis on oluline, sest läbi selle on võimalik Eestisse tuua rahvusvahelisi tiitlivõistlusi
* Spordialaliidu treenerite kutsekomisjoni regulaarne tegutsemine
Spordialaliitudele toetuse jaotamisel ei võeta arvesse enam rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamist Eestis, sest selleks on Kultuuriministeeriumil olemas nüüd eraldi eelarvevahendid, millele saavad oma taotlused esitada kõik alaliidud. Samuti on toetus spordialaliidule oma iseloomult aastane tegevustoetus ning suurvõistluste korraldamine pigem projektipõhine.
Võrreldes eelmise määrusega kehtestatakse uue määrusega ka toetuse saamist välistavad tegurid. Kui spordialaliit ei vasta ühele määruses nimetatud kriteeriumitele, siis on ta automaatselt toetuse saajate hulgast väljas, sõltumata teistest kriteeriumitest. Leiame, et spordialaliit, kellel on riigi ees maksuvõlg ei tohiks saada riigilt toetust. Samuti peame oluliseks ka majandusaasta aruande esitamist. Siinjuures ei välista toetuse saamist veel majandusaasta aruande esitamine pärast tähtaega, vaid toetuse saamine on välistatud nende spordialaliitude poolt, kes ei ole esitanud oma majandusaasta aruannet toetuse jaotamisele eelneva aasta 1. detsembriks.
Eestis on kehtestatud 5 astmeline treenerite kutsetunnistuse süsteem. See on olnud igati piisab aeg, et läbi viia vastavaid koolitusi ning anda tunnistus vähemalt ühele treenerile sõltumata kategooriast. See välistav tegur peaks ka motiveerima praegu treeneriteta olevaid alaliite rohkem tähelepanu pöörama treenerite koolitamisele. Oleme paika pannud ka minimaalse harrastajate arvu Eesti Spordiregistri andmetel, mis on vajalik toetuse saajate hulka kvalifitseerumiseks. Eesmärk ei ole niivõrd spordialaliite karistada ning toetusest ilma jätta, vaid juhtida nende tähelepanu puudustele ning suunata neid korrektsemalt täitma erinevate õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
Väga paljuski põhineb rahastamine nüüd Eesti Spordiregistri andmestikul. Kas see on ikka kõige pädevam alus spordialaliitude töö hindamiseks?
Eesti Spordiregister on alates 01.06.2011. aastast ametlik riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärgiks on luua ühtne terviklik spordialane andmekogum, mis on abiks Eesti spordijuhtidele ja -töötajatele nende töös ning spordihuvilistele ja –harrastajatele spordi jälgimisel ja harrastamisel. Volitusnorm andmekogu asutamiseks tuleneb Spordiseadusest.
Eesti Spordiregister on seega ainuke ametlik riiklik andmekogu, kust on võimalik saada usaldusväärseid andmeid spordialade harrastajate ning treenerite kohta.
Kas on alaliite, kes uue süsteemiga suuresti toetust kaotavad või vastupidi raha olulisel määral juurde saavad?
Meie eesmärk on vältida suuri langusi ning tõuse ning viia 3-4 aastase perioodi jooksul toetussummad vastavusse kriteeriumitega. Osad spordialaliidud on olnud vähem rahastatud ning on pidanud toime tulema väga väikese toetusega Kultuuriministeeriumi poolt.
Osade alaliitude mure on, et kuidas edasi? Kui alaliidul on hetkel kõik kriteeriumid enam-vähem maksimumid, siis arenguruumi rahalises plaanis justkui polegi?
Oluline on märkida, et Kultuuriministeerium eraldab spordialaliitudele tegevustoetust, mille eesmärk on tagada vahendid kõigi spordialaliitude, kui organisatsioonide tegevuseks. Tippsportlaste olümpiaettevalmistustoetus tuleb spordialaliitudele täiendavalt lisaks veel EOK poolt. Samuti saavad spordialaliidud toetust erinevate võistluste ning projektide elluviimiseks Eesti Kultuurkapitalilt ning Hasartmängumaksu Nõukogult.
Maksimumpunktide korral saab spordialaliidu toetus tõusta juhul, kui suureneb Kultuuriministeeriumi eelarves spordialaliitudele ettenähtud tegevustoetuse kogusumma.
Üldised rahastamise mahud? Kas spordialaliitude toetused Kultuuriministeeriumi rahastamise allikatest tõusevad või milline tendents on?
Spordialaliite toetatakse 2012. aastal samas mahus nagu eelmiselgi aastal.
