Zanardi auto purunes tol traagilisel päeval kaheks tükiks ning ta süda seiskus seitsmel korral. Arstide sõnul jäi mehel surmasuust puudu kümme minutit, kuid itaallane jäi imekombel ellu. Zanardi taastumisprotsess kestis ülikaua ning ta on tunnistanud, et kannatas mitu aastat pärast õnnetust depressiooni all.

Kolm aastat tagasi poja saanud endine võidusõitja otsib nüüd aga elule uut motivatsiooni ning pürgib tuleval aastal Londoni olümpiale käsirattasõidus - ala, mis saatuse irooniana peetakse Kentis kuulsal Brands Hatchi ringrajal.

Zanardi jaoks pole käsirattasõit sugugi mitte võõras ala. Nimelt on ta selles lausa maailma esinumber ning on kahel korral võitnud New Yorki maratoni. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt ning tervis vastu peab, on ta ka paraolümpial 20 km distantsil ja eraldistardist ajasõidus favoriit number üks.

"Ma poleks pidanud seda õnnetust üle elama. Põhimõtteliselt hoiti 50 minutit elus vähem kui ühe liitri verega kehas. Teaduse seisukohalt on see lihtsalt võimatu," rääkis Zanardi ajalehele Daily Telegraph.

"Ma pole kindlasti noorim käerattasõitja. Üks Hollandi poiss on 20-aastane. Ta on väga tugev ja tore poiss. Aga mis sa teed? Ma olen juba vana peer. Kuid ma ei kaota seepärast lootust. Pealegi oleks huvitav proovida kulda võita ning iga päev selle nimel trenni teha. Ning kokkuvõttes, kui ma avastan Londonis, et teised on minust paremad ja lõpetan viienda või kuuendana, pole ka midagi hullu lahti. Sest juba ainuüksi sellesse uskumine ja selle nimel töötamine on lõbus."

Zanardi sõitis F1-s 1991.-1994. aastani Jordani, Minardi ja Lotuse tiimides ning ühe hooaja ka 1999. aastal Williamsiga.