St Louis ´s asuva Washingtoni ülikooli mikrobioloogid Nathan McNulty ning Jeffrey Gordon kasutasid katsealustena seitset paari ühemunakaksikuid, kirjutab TÜ teadusportaal Novaator. Üks kaksikutest sõi kaks korda päevas laialt reklaamitud jogurtit, mis sisaldas viit erinevat bakteritüve.

Seejärel uuris McNulty kaksikute väljaheites olevaid baktereid. Selgus, et jogurtis elutsevad mikroobid ei asunud kordagi inimese kõhtu püsivalt elama ega mõjutanud oluliselt soole bakterikooslusi.

"Tulemus ei ole üllatav. Katsealused sõid sisse vaid mõned miljardid piimhappebakterid, kuid nende enda soolestikus on mikroobe kümnete triljonite kaupa," kommenteeris Gordon.

Seejärel tegid uurijad katseid eriliste laborihiirtega, kelle soole mikrofloora oli äärmiselt vaene – seal leidus vaid 15 liiki baktereid, kes on ka inimese kehas olemas. Jogurt ei tekitanud näriliste kõhus revolutsioonilisi muutusi. Suurenes vaid mõne mikroobi süsivesikute lagundamise võime.

Probiootilisi toiduaineid tootvad firmad on suure surve all. Eriti pärast seda, kui Euroopa toiduohutusamet EFSA pani kahtluse alla paljude seda tüüpi toodete kasuliku mõju.

Teiste hulgas leidis amet, et Eesti teadlaste avastatud piimhappebakterit ME-3 ja vererõhku alandavas juustus oleva bakteritüve TENSIA puhul pole väiteid nende tervisele kasulike omaduste kohta piisaval määral teaduslikult tõestatud.

Jeffery Gordoni sõnul on probiootikumide toimet raske uurida, kuna nii piimatoodetes kui inimese kehas on väga palju erinevaid baktereid, kelle omavahelisi mõjusid tuntakse halvasti. Vaese mikroflooraga laborihiired võivad olla parim mudelorganism, kelle abil saab katsetingimusi rangelt kontrollida.

Uurimuse kriitikute arvates peaks Gordon tegema uue eksperimendi suurema arvu ühemunakaksikutega. Samuti hoiatasid nad, et hiir ja inimene pole täiesti sarnased loomaliigid ning hiire abil loodud mudeli tulemusi ei saa täielikult inimesele üle kanda.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid