Vaapo Vaheri jalgpalliblogi: Koduse meistriliiga eneseületajad ja naerualused

Ehkki üldsuse jaoks on peamine jalgpalliline kihelus seotud eeloleva Iiri-heitlusega, rulluvad rööbiti Eesti meistrivõistluste päramised voorud ja sealsed sündmused pole meie jalka tarvis tühise tähtsusega. Kõik praegused koondislased on oma tõusuteed alustanud ja väljamaapiletud lunastanud meistriliigas. Nõnda ka tulevikus.

Eesti sisese hooaja lõpp on ligidal, kuid otsustavat selgust õnneks pole. Teooria pakub veel mimeid võimalusi. Flora on esihammastega kinni meistritiitlis, ent klubi viimased voorud on kulgenud nätskelt. Meeskonnas on hulk nõrgendavaid vigastusi (Palatu, Luts, Alliku, Frolov), mis muutnud esitused kramplikeks.

Tänavu on ennast ületada suutnud kaks meeskonda: nõmmekate Kalju ja Paide Linnameeskond. Üks profi- ja teine töö-kõrvalt-sats. Paidekate südikus väärib suurematki imetlust. Ka nüüd veel, hilissügisel, väsitava hooaja viimases otsas, mil amatööride kehaline jaks peaks juba proffide omale jõuliselt alla jääma, võtavad keskeestlased liidermeeskondi ridamisi ette kui võrdseid. Narva ja Flora rapsisid end Paide haardest mängulõpuks küll välja, ent Levadia sai neilt Maarjamäel paugu kätte.

Põneva süžeega kulgenud hooaega on naeruvääristama tükkinud kurbkoomika Tallinna Ajaxi esituses. Boris Dugan ja ta kordeballett serveerisid jalgpallilise vodevilli, mis suutis segi paisata ka mitmed meistrivõistluste statistilised reitingud. Meeskondade väravatevahe sai Ajaxi abil prisket ühepoolset kosutust, resultatiivsemate mängijate kolliarvet paisutasid Ajaxile kihutatud arvutud tabamused. Mul pole miskit tünga võimlemisõpetaja Dugani vastu, ent kõrgliigas 51-aastasena väljakule vantsida ja raugastunud päästeinglit etendada ei sigita kaastunnetki. Ajax oli kui tasuta tänavatüdruk, kelle üsa avatud kõigile ja vaid saarlased ei tabanud värki, kinkides lasnamäelastele punktikesi.

Veidi operetlikkust lisas tõsisesse võitlusse kohati ka Sillamäe Kalev, kelle provotseerivalt avantüürne taktikaline joonis pakkus vastastele ahvatlusi. Ent tervikpildilt on meistrivõistlused kulgenud südikalt, põnevalt, panustades eesti jalkasse uusi nüansse ja võimekust.

Vaapo Vaher on kirjandusuurija, kriitik, esseist ja luuletaja. Ta on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige ning avaldanud sadu artikleid, uurimusi ja esseid. Aastate jooksul sai Vaapo Vaheri kolumneid regulaarselt lugeda Sporditähest.

Vaapo sulest on ilmunud mitmeid raamatuid kirjandusest ja kinokunstist, viimati nägi ilmavalgust suurt tähelepanu pälvinud vutist kultuuriloos pajatav "Jalgpall hingede öös". Vaapo on Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige, kus tema vastutusalaks on meedia.