Rauavaegusaneemia – sagedane väsimuse põhjus

Aneemia ehk rahvakeeli kehvveresus võib tuua tusase meele, tülpimus-väsimustunde, olla kahvatu jume ja peavalu põhjuseks.

Haruldane pole aneemiahaigele pearinglus ega nõrkus, harvemini tekib ka õhupuudustunne. Levinuim aneemia liik on rauavaegus­aneemia, millel pikemalt peatumegi.

Mis on aneemia? Tegu on seisundiga, kus punavererakkude komponendi hemoglobiini, mille tähtsaim ülesanne on organismi hapnikuga varustamine, hulk on madalam ealistest ja soolistest normväärtustest. Vähenenud võib olla ka punaliblede arv vereseerumis.

Aneemia põhjusi on mitmeid: tegu võib olla B12-vitamiini või foolhappe puudusega organismis, pikaleveninud ja raske haiguse tagajärjega, mõne ravimi kõrvaltoimega, punaliblede liigse lammutamise tulemusega, veresüsteemi muu haigusega või rauavaegusega.

Viimane on kõige sagedamini esinev aneemia liik. Tegemaks kindlaks, millest on kehvveresus tingitud, teeb arst analüüsi, kus vaadatakse punavereliblede arvu ja mitmeid olulisi indeksväärtusi, hemo­globiini hulka, ka valgeverd ja hüübimiseks vajalikke vereliistakuid. Vajadusel täpsustatakse vitamiinide taset organismis, uuritakse raua ja rauaga seotud valkude hulka jm.

Rauavaegus – eriti naiste mure

Raud on tähtis hemoglobiini koostisosa. Rauavaegus ehk -puudus on eelkõige tingitud rauavaesest toidust, raua vähenenud imendumisest või raua kaost verejooksu tõttu.

Aneemiat esineb sagedamini naistel. Reeglina on naiste rauavarud väiksemad, samuti kaotatakse viljakas eas palju verd menstruatsioonidega.

Eraldi riskirühma moodustavad rasedad ja imetavad emad – neil on rauavajadus tõusnud ning hemoglobiini langus on üsna levinud probleem. Kui naine jõuab viljaka ea lõppu ja kätte jõuab menopaus, on rauavaeguse tekkepõhjused sarnased meeste omaga: rauda kaotatakse rohkem seedetrakti veritsuse ning kasvajaliste haiguste tõttu.

Paraku on naised altimad igat sorti dieetidele, näiteks rauavaesele toitumisele, kus punase liha osakaal võib olla pea olematu või väga väike. Arvatakse, et ligi viiendik naistest ja pea pooled rasedatest kannatavad aneemia all, meeste hulk on sealjuures mõni protsent.

Kasvueas laps on ohugrupis

Kiire kasvuiga iseloomustab nii imikuid, väikelapsi kui noorukeid. Imikud peaksid tohtrite soovituse järgi hakkama saama punast liha 6. elukuust alates. Kui eelnevatel kuudel sai beebi kasutada ema käest saadud rauavarusid, siis umbes pooleaastaselt sellest enam ei piisa.

Et ei tekiks rauavaegust ja sellest tingitud aneemiat, mis lapse arengut pidurdab ja nakkushaigustesse jäämist soodustab, on vaja hakata andma rauarikkamat lisatoitu.

Parim raua allikas ongi punane liha. Viinerid-sardellid ja vorst rauaallikana arvesse ei tule, kuna sisaldavad liha vaid väikeses koguses. Alguses piisab lapsele lusikatäiest lihast, hiljem saab kogust suurendada.

Suurimas riskigrupis on tavaliselt need lapsed, kelle vanemad on ise taimetoitlased ja püüavad loomseid saadusi vältida ka järglase toidus. Lisaks enneaegsed, kelle rauadepood on väga väikesed (pole jõudnud liiga lühikese üsasisese perioodi jooksul välja kujuneda) ning imikueas rinnapiima või rinnapiimaasendaja asemel lehmapiima põhitoiduna saavad beebid (lehmapiimast imendub rauda väga vähe!).

Väikelapsed, kes rohkelt piima (1,5–2 liitrit päevas) tarbivad, on samuti ohustatud, kuna söövad isu piimast täis ja tihipeale muud toitu ei tahagi.

Raud loomsest toidust

Inimeste organism omastab rauda erinevalt, samuti pole toitumine ainupõhjus, miks rauast vajaka jääb. Sellegipoolest on üks universaalsemaid rauavaegusaneemia vältimise viise (või ka variante osana raviskeemist) toituda tasakaalustatult, nii et esindatud oleks ka rauarikkad toiduained: punane liha, veretooted (verivorst), maks, munad, rosinad, maasikad, keel, kaunviljad, mitmed kalad (sardiinid) jm.

Põhjus, miks taimetoitlased sageli aneemia all kannatavad, kuigi söövad rauarikkaid taimseid saadusi, peitub selles, et inimese keha omastab rauda paremini loomsetest toiduainetest.

Kasulik on teada, et raua imendumist soodustab C-vitamiin. Imikul ja väikelapsel tuleb samuti menüüd mitmekesistada (vastavalt ealistele toitumissoovitustele), lisaks loobuda liigsest lehmapiima tarbimisest. Lapsele võiks lehmapiima hakata andma alles 2. eluaastast.

Raviks tihti dieedist ei piisa

Kuigi esmane soovitus on raua­vaegusaneemia korral korrigeerida toitumist ning lisada menüüsse rohkem eespool mainitud rauarikkaid toiduaineid, ei pruugi sellest piisavalt abi olla.

Sageli käivad dieediga siiski käsikäes rauatabletid. Mõnel inimesel põhjustab tabletiraud kõhukinnisust, harva on probleemiks iiveldus.

Enamasti on ravi siiski hästi talutav ja kõrvaltoimete puhul saab abi kiudaineterikkast dieedist (leib, pudrud, juurviljad, puuviljad) ning piisavast vedelikutarbimisest (u 2 liitrit päevas).

Valmis tasub olla selleks, et väljaheide muutub rauaravi saajatel tumedaks, lausa mustjaks. See ei ole haigus, vaid tavaline rauatableti põhjustatud muutus. Kui rauapuudus on tingitud mõnest teisest probleemist (hea- või pahaloomuline kasvaja, veritsus seedetraktist, ülirohke verega menstruatsioonid jm), peab esmalt ravima põhihaigust.

Pahatihti diagnoositakse aneemia arsti juures juhuslikust vereanalüüsist. Kui silmaalused sinakaks ja huuled-nahk kahvatuks lähevad, väsimus ja unisus ligi tikuvad, menstruatsioonid vererohkeks on muutunud, esineb tihti ninaverejookse või on verd väljaheites, peaks kohe arsti poole pöörduma.