Vastab professor NAOMI LOOGNA
Täiskasvanud inimese organism sisaldab umbes 60–65% vett. Vesi osaleb organismi füsioloogilistes protsessides ning organismi ja väliskeskkonna vahelises ainevahetuses. Vesi on iga keharaku vältimatult vajalik koostisosa.
Normaalsete kliimaolude ja tavapärase eluviisi korral saab organism ööpäevas 2–2,5 l vett ning annab umbes sama palju ka ära. Sellest valdav osa saadakse joogi ja toiduga ning ainult mõnisada milliliitrit tekib organismi enda biokeemiliste protsesside tulemusel.
Organismi veevajadus väljendub janutundes. Sellest annab märku kuivustunne suus ja neelus. Terve inimese janul on mitu põhjust: organism on kaotanud rohkelt vett kas tugeva higistamise või uriinierituse suurenemise tõttu; organism ei saa küllaldaselt vett; organismi on sattunud liiga palju mineraalsooli.
Joogijanu tekib siis, kui info vee puudusest kehas jõuab peaajusse, täpsemalt vaheajusse. Vaheajus paikneb janukeskus. Moodustub rohkem uriinieritust pärssivat hormooni ja uriinikoguse piiramine aitab vett kehas hoida.
Kuidas leevendada janu?
Juba suu niisutamine leevendab janutunnet. Vedeliku joomine nõrgendab janu kohe, enne kui vesi jõuab soolestikust verre imenduda. Organism talitleb äärmiselt otstarbekalt – liigset vett ei ole talle vaja.
Juua on soovitav korduvalt, vaheaegadega ja mitte palju korraga. Liigne joomine koormab asjatult südant ja neerusid.
Janu kustutamiseks sobivad kõige paremini vesi ja mineraalvesi. Rohke higistamise korral võiks veele lisada 0,5% keedusoola.
Janu rahuldatakse ka muude jookidega. Neid valmistatakse mitmesugustest joogikontsentraatidest, mahlast jm. Ilusama välimuse saamiseks lisatakse vahel toiduvärve. Kuid näiteks asovärve sisaldavad joogid väikelastele küll ei sobi. Jookide säilivust pikendavad lisatud säilitusained. Mõned joogid on väga magusad, kuid need hoopis suurendavad janu.
Janu suurendab liiga soolase toidu söömine, saunaskäik ja kehaline töö.
Ka mõned haigused tekitavad tugevat janu. Näiteks suhkurtõve sümptomite hulka kuuluvad ka tugev janu ja rohke joomine. Tugev janu esineb ka verekaotuste, kõrge palavikuga kulgevate haiguste ja oksendamiste korral.
Vahel tekib liigse joomise tagajärjel ajutine positiivne veebilanss. Liigne vesi eritub organismist peamiselt neerude kaudu kahe tunni jooksul. Suurte õllesõprade tähelepanekud näitavad, et põhiosa rohkest vedelikust väljutatakse organismist teise pooltunni jooksul pärast joomist.
Mõningate haiguste puhul on organismis liigselt vett ja tekivad tursed. Turse puhul koguneb liigne vedelik rakkudevahelisse ruumi. Tursete tekkepõhjuseks on vererõhu tõus kapillaarides (näiteks südamepuudulikkuse või neeruhaiguse korral), vere valgusisalduse vähenemine (näiteks nälja tagajärjel) või veresoonte seinte läbilaskvuse suurenemine (mõningate mürkide, ravimite jm toimel).
Tursevedeliku surve kahjustab organismi rakke ja raskendab nende varustamist hapnikuga. Ohtlik on peaaju- ja kopsuturse ning rohke vedeliku kogunemine kehaõõntesse.
Tursete kõrvaldamiseks ravitakse turseid põhjustavat haigust ja viiakse liigne vesi arstimite abil neerude kaudu organismist välja.
