Tipptreener Boriss Koltšins saab tööd Eestis
Viimati Venemaa superliigasse kuuluvat Novõi Urengoi Fakelit juhendanud Koltšins on kolmandat kuud vaba ja puhkab praegu kodulinnas Riias. Enam kui neli aastat kestnud edukas töö Siberi klubis katkes pärast nelja järjestikust kaotust detsembris.
Tema viimase 20 aasta CV avaldab muljet: klubitreener neljas Itaalia linnas (1992-2000), kolmekordne Venemaa meister Belgorodi Lokomotiiviga (2001-2004), Maailmaliiga võitja (2002 )ja olümpiapronks (2004) Venemaa koondisega, kahekordne Euroopa Meistrite liiga võitja (2003, 2004) Belgorodi Lokomotiiviga, CEV Cup-i võitja (2007) Novõi Urengoi Fakeliga.
Venemaa koondise treenerite brigaadis oli Koltšins ametlikult abitreener, kuid peatreener Gennadi Šipulin usaldas tiitlivõistlustel sageli tema hoolde ka peatreeneri kohustused.
Eesti koondise tase, tulemused ja eesmärgid on Koltšinile tuttavad ning vastuvõetavad, kuna meie meeskonda konsulteeris ta ka aastail 2007 ja 2008. Juulis 2007 korraldas Eesti Võrkpalli Liit Pärnus treenerite seminari, mille peaesineja astus üles Koltšins - huvi enesetäiendamisürituse vastu oli suur. Koostöö peatreener Avo Keelega sujus hästi, Keele initsiatiivil vana tutvus üles soojendatigi.
Koltšinsi värbamisest huvitusid ka tema kaasmaalased, kas nad ka konkreetse ettepanekuni jõudsid, ütleb Koltšins ehk teisipäeval. Neli aastat tagasi pakkusid lätlased talle aastapalgaks summa, mis võrdus Koltšinsi kuupalgaga Fakelis. Eestlased saavat tema teadmisi ja kogemusi kasutada kuuldavasti soodustingimustel.
Koltšins on öelnud, et teda huvitab väga, kas ta suudab tippu viia meeskonna, kes soosikute hulka ei kuulu. Eeskujuks on itaallane Mauro Berruto, kes võitles Soome meeskonna Euroopa meistrivõistlustel neljandaks (2007), kõige napimalt finaali- ja medalikohta jäädes. Ka Eesti meeskond võib olla väga ebamugav vastane suurtele, kui mängib tehnilist ja arukat võrkpalli, väitis Koltšins optimistlikult.
