Füüsiline aktiivsus aitab nii ülekaalu kui vananemise vastu
Modellindus on loonud meile nii ülikõhna naise iluideaali kui ka sellele vastandiks olen-nagu-olen hoiaku. Kus on tasakaal? Kas normaalkaal väljendub ilus või/ja tervises, ja vastupidi? Sedalaadi küsimustele pakkus vastuseid arst-kosmetoloog Heidi Mehik-Vasar, kes oma põhitöö kõrval Helsingi ülikooli psühhiaatriakliinikus leiab ikka aega ka Eesti naistele nõu jagada.
Terve ilu ajajärk – niisuguse ilusa nimega nimetas Heidi Mehik-Vasar käesolevat aega meie praeguses kehahoolduse kultuuris. “Ilu ja tervis – üht ei saavutata teise arvelt. Üha suuremasse soosingusse tõuseb spaakultuur; kõikvõimalikud ilu-, sealhulgas nahka noorendavad protseduurid on muutunud üha meditsiinilisemaks. See tähendab, et ameerikalikud groteskselt ülepingutatud ja ebaloomulikud ilulõikused-süstid on Euroopas minevik.”
Ülekaal toob haigused
Kuigi meile meeldiks mõelda ülekaalulisus pigem mitme maa ja mere taha, on see probleemiks ka Põhjamaades. Samuti on seda lihtsam mõelda iluveaks, kuid paraku on ülekaal mitme raske haiguse vallandajaks.
Pankrease kurnatuse läbi areneb üha noorematel inimestel välja diabeet.
Teine raske tagajärg on metaboolne haiguskompleks, mis väljendub kõrges vererõhus ning muutustes vere rasvade profiilis ja glükoosiainevahetuses.
Esialgu tundub ülekaalust tingitud uneapnoe lihtsa häirena, ometi kurnab sellise hingamisseisundi korduv üleelamine inimese hommikuks ära.
Põlveliigeste kulumine keharaskuse all mõjutab kehaasendit, see omakorda mõjub puusaliigestele. Vajalikku liigesevõiet, mis kulumist takistaks, saab keha toota liikumisega.
Maksa rasvumine ja sapikivid on samuti ülekaalulisuse tagajärg. Rasvumine soodustab haigestumist rinna-, emaka-, jämesoole- ja neeruvähki.
Samuti ägenevad ja paranevad ülekaalulistel märksa aeglasemalt ka kõik muud akuutsed haigused.
Liikumine ravib
Heidi Mehik-Vasar on liikumise kasulikkuses kaljukindel. Soomes viidi läbi uuring, kus perearst määras kerge ja mõõduka depressiivsusega patsientidele muu hulgas ka “retsepti” spordi tegemiseks. Selgus, et spordisoovitusi järgides oli võimalik mõõta paranemismärke.
Imesid siiski pole, organismi talitlus põhineb kindlatel füüsika-, keemia- ja matemaatikaseadustel. Näiteks sportides suureneb liigeste verevarustus mitu korda ja liigesevõiet tekib juurde. Kuid sporditegemine, liikumine on kinni inimese soovis ja meelekindluses oma käitumismudelit muuta ja see on alati vaevarikas.
Abistavaks teguriks on kindlasti see, et on kindlaks tehtud: sportimine tekitab nn õnnehormoone, s.t inimest valdab end liigutades sügav rahuloluseisund. Natuke mõõdetumalt ja teaduslikumalt väljendudes – kaks-kolm korda nädalas 45–60 minutit aeroobset treeningut mõjub ajule neuroprotektiivselt ehk kaitseb närvirakke.
Liikumise imed
Kuigi teadupärast sõltub kehakaal toidust saadud energiast ja selle kulutamise tasakaalust, tõi Heidi Mehik-Vasar siiski välja paar huvitavat asjaolu, mis räägivad suuresti just liikumise kasuks.
- On kindlaks tehtud, et liikumine, füüsiline aktiivsus on ainuke asi, mis aitab ülekaalu puhul vähendada ebasoodsa geneetilise tausta mõju. Seega, kes ütleb, et miski ei aita, juba mu ema ja vanaema olid paksud, siis – liikuge, ja te näete, et see käbi võib kännust päris kaugele kukkuda...
- Lihaskond on unikaalne koerühm, mida on eespool nimetatud koguses aktiivse liikumisega võimalik viia ideaalvormi igas eas! Te võite 60selt olla paremas vormis kui 30selt – see on fakt!
- Kolmandaks. Tähelepanu! Füüsiline aktiivsus aitab naha vananemisilminguid edasi lükata, sest rakud uuenevad aktiivsemalt. Keha treenides pingulduvad ka näo miimilised lihased, mis toestavad näonahka.
Seega ei tohiks ei üle- ega normaalkaalulisel olla ühtki vabandust regulaarsest tervisespordist eemalehoidmiseks. Heidi Mehik-Vasar möönis siiski, et ülekaalulisel on teiste inimeste ees kaks eelist: neil on talvel soojem ja kukkudes pehmem. Valik on teie.
Allikas: Heidi Mehik-Vasara loeng “Ülekaalu mõjust tervisele ja ilule” PlanetSpordis
