Kevadväsimus on müüt
Nii kevadväsimus kui ka üleüldine vitamiinipuudus on aastakümneid püsinud müüdid, mis on visad kaduma. Nõnda väidab ravikeskuse SL Meedik üldarst SVEN LINDSTRÖM, kellel on selle tõestuseks ka isiklik uurimispagas.
Kui alustan kevadejuttu erakordselt haigusterohkest talvest, teeb Sven Lindström üllatunud näo. Selgub, et kardetud gripp pole Eestisse jõudnudki. Ka viirushaigusi pole tavapärasest rohkem. Ainult et sel talvel põdesime teisiti. Vaevarikkalt ja väga pikalt.
"Kui bakterite vastu saab võidelda antibiootikumidega, siis viirushaiguste puhul neist abi pole. Tervenemisel saab loota vaid organismi enda võitlusele. Kui inimene on nõrk ja kurnatud, tabavad teda viirused kergemini ning ka tervenemine on aeglasem. Paraku seostuvad selle talve pikad põdemised üsna üheselt meie majandussurutisega. Psühholoogiline foon ühiskonnas on kehv, inimesed on stressis ja haigustele vastuvõtlikud. Kuna nõrk organism haigusest võitu ei saa, tekivadki tüsistused."
Paraku pole doktoril ka lähituleviku tarvis ühtki liiga optimistlikku tulevikunägemust. Vastupidi, ta ennustab, et kui majanduslangus jätkub, sagenevad juba ka n-ö kaugemad ja raskemad haigused - suhkruhaigus, hüpertoonia, kasvajad...
Kas ka kevad tuleb teisiti?
Keeran hirmutava jutu millelegi kergemale - kevadväsimusele. See ju niisugune naljakas fenomen - päike sirab taevas, aga sina haigutad laia lõuaga. Samas olen kuulnud, et just aastaaegade vaheldumisi on inimesel keeruline üle elada.
Selle väitega pole doktor Lindström nõus: "Teatud haigused tõepoolest kevadel ägenevad, näiteks haavandtõbi. Tegelikult aga oodatakse päikest ning see peaks inimestele üldjoontes kergendust tooma. Meie laiuskraadil on valguse defitsiit ja seepärast peaks pigem pelgama sügist oma saabuva pimedusega."
Samuti usub doktor, et kevadväsimust ei tohiks tänapäeval olla, sest meie toit ei erine aastaajati. Ka üleüldine vitamiinipuudus on tema sõnul poole sajandi tagune müüt. Just mitmekesise toitumise tõttu, liiatigi võtavad paljud inimesed vitamiine toidule lisaks.
"Nii et rääkida kevadväsimusest seoses vitamiinipuudusega pole õige. Me võime rääkida konkreetsel inimesel mingil ajahetkel eksisteerivast kindla vitamiini vaegusest. Seda saab tuvastada vereuuringuga."
Aga igasugused toidulisandid?
Räägitakse esivanemate tarkusest. Nõnda peeti enne lihavõtteid pikka paastuaega. Doktor arvab, et ka selles punktis pole meil esivanemate tarkusest abi. Liha sai aidas lihtsalt kevadeks otsa. Aga meie laiuskraadil peab inimene liha sööma. Ja sööbki.
"Liha osas võiks muidugi teha valiku, mina arvan, et peaksime rohkem kala sööma. Ja ka mune ei pea kolesterooli pärast liialt pelgama."
Millistest vitamiinidest ja mikroelementidest eesti inimesel tegelikult puudus on, see on olnud doktor
Lindströmi suur huvi vaata et kogu oma arstipraksise jooksul.
"Vitamiinid püsivad meie organismis erineva aja ning raske on öelda, millal ühe või teise varu otsa saab. Määrasin oma patsientidel erinevatel aastaaegadel veres vitamiini taseme - seega objektiivselt, mitte oletuslikult. Üldistades võin öelda, et A-vitamiini puuduse all küll eesti rahvas ei tohiks kannatada. Just seetõttu, et eestlane sööb piisavalt liha. Pigem on puudus beetakarotiinist ja lükopeenist. Need on karotinoidid, mis lahustuvad vees ning mida saame mangost, tomatist, porgandist."
Kuigi igasuguseid toidulisandeid pakutakse n-ö igaks juhuks, soovitab doktor ikkagi enne järele mõelda, kas just sinul seda vaja on. Kuid kui meditsiiniliselt on kindlaks tehtud, et sul on mingi vitamiini või mineraali puudus, on vastavast preparaadist kindlasti kasu. Võib ka juhtuda, et kuigi inimene toitub mitmekülgselt, ei omasta tema organism millegipärast üht või teist mineraali või vitamiini. Siis tuleb neid manustada teisel kujul.
Samuti on teatud olukorrad, kus mingi lisandi võtmine on ka uuringuta põhjendatud.
"Näiteks kui naisterahvas menstrueerib väga pikalt, tekib tal rauapuudus ning ta võiks seda kas toiduna või tabletina juurde võtta. Teine näide. Sportlane teeb väga rasket tööd, kaotab higistamise ja uriiniga palju aineid. Kui ta midagi juurde ei võta, tulemused langevad. Kui me sporti ei tee, siis ainete puudust ei tarvitse tekkida. Kuid ei tohi unustada, et igal toidulisandil on oma kindel näidustus."
Suveks saledaks?
Kevadel otsitakse apteegilettidelt üha enam salendavaid preparaate. Doktor Lindström kordab siinkohal toitumisteadlaste ühist seisukohta: kehakaalu mõjutab eelkõige söömise ja kulutamise tasakaal.
"Salendavates tablettides on ained, mis kiirendavad ainevahetust, pärsivad magusaisu jne. Näiteks mõni ei lase rasvadel imenduda. Aga rasvas on kasulikud rasvhapped, selles lahustuvad ka mõned vitamiinid. Kui selliseid tablette pikka aega võtta, võivad tekkida probleemid. Sest kui rasv ei imendu, ei saa me sealt elutähtsaid aineid kätte."
Doktor Lindström soovitab tõsiste kehakaaluprobleemide korral pigem välja uurida, mis aeglase ainevahetuse põhjus on. Ja siis tuleb tegelda haigusega, mitte selle väljendusega. Ka enne salendavate preparaatide kasutamist soovitab ta konsulteerida arstiga. Sest kui raskelt haige inimene hakkab end äkki näljutama, võib see viia pöördumatute tulemusteni.
Ennustame tulevikku
Lõpuks jõuame jutuga taas majandussurutisest looritatud tuleviku juurde. Kas see hakkab mõjutama meie toidulauda, kas seetõttu tekib meil mingi aine katastroofiline puudus? Seda on raske ette ennustada, aga lepime kokku, et inimese usul on suur vägi. Kui ta usub, et üks või teine toidulisand või vitamiinidražee muudab tema tervise paremaks ning tuju reipamaks, siis nii see ongi. Sest samavõrd kui haiguste kulg on seotud psühhosomaatikaga, toimib sama mehhanism ka terveks saamise ja olemise puhul.
"Kahju, kui rahapuudusel peaksid spordisaalid tühjenema," mõtiskleb doktor Lindström. "Pingelise vaimse töö tegijale on mõõdukas sport väga kasulik vaheldus. Samas võiks endale lubada ka mõnusat logelemist. Kui rahakott lubab, miks mitte näiteks mõnes spaas."
