Enne võrkpallile pühendumist jõudis Viljandist pärit Riita Lind silma paista kergejõustikus. 1940-ndatel aastatel püstitas ta NSV Liidu noorterekordi odaviskes, tuli odaviskes ja viievõistluses korduvalt Eesti täiskasvanute meistriks ning võttis mõlemal alal enda nimele ka Eesti rekordi. Eesti kergejõustikukoondises võistles ta üksteist korda. Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna lõpetas 1952. aastal.

Võrkpalliga sidus Riita Lind end 1950-ndate aastate alguses, 21-aastaselt. Põllumajandusakadeemia ja ülikooli naiskonna ründajana tuli ta Eesti meistriks kaks korda, Eesti võrkpallikoondises mängis aastatel 1951-1959, parimaks saavutuseks neljas koht üleliidulisel taliturniiril 1954. aastal (sisuliselt NL mv.). Paralleelselt teenis leiba Eesti populaarseima ajalehe Edasi sporditoimetaja, EPA kehalise kasvatuse kateedri vanemõpetaja ja võrkpallitreenerina. Tema juhendamisel võitsid Eesti meistrivõistluste medaleid nii EPA nais- kui meesvõrkpallurid.

1950-ndail aastail kuulus Riita Lind Eesti Võrkpalliföderatsiooni presiidiumi koosseisu, paljude aastate vältel tegi ta kaastöid ajakirjandusväljaannetele ning avaldas teaduslikke publikatsioone.

Eesti võrkpall kaotas meeldiva ja vastutuleliku inimese, võimeka mängija ja treeneri, teeneka õpetaja. Omaste kaotusvalu jagab Eesti Võrkpalli Liit.

Jaga
Kommentaarid