“Kevadel trenni iseloom muutub natuke,” tunnistab Niit, lisades, et minevik on tõestanud 100 meetri jooksmise miinuspooli, kirjutab Oma Saar. Lühikest maad läbides on ta saanud vigastusi ning Niidi jooksjatüübile läheb tippkiiruse kättesaamiseks veidi rohkem maad kui üks staadionisirge.

“Sajas [meetris] ma ei saa kiirustki üles, lihtsalt koperdan selle läbi,” märgib jooksja ise.

Treener on Niidile ette pannud ajad, mis on 100 meetris 10,2, 200 meetris 20,3 ja 400 meetris 45,9. Kõik need ajad oleksid kas Eesti rekordid või selle ligilähedased tulemused.

“Ma ei pea neid jooksma, kuid treener ütles, et ma olen võimeline neid suvel jooksma,” ütleb Niit.