Rüütli: Levadias olin mehaanik
„Levadia vorm oli kuidagi tuhm ega meeldinud mulle eriti, Flora rõivad on erksamad ja ilusamad,” ütles mõned nädalad tagasi FC Floraga kolmeks hooajaks käed löönud Rüütli, kes töötas 2003. aasta suvest tänavu märtsini Levadia peatreenerina.
Nüüd istub Rüütli taas kahel treeneritoolil ja usub, et huvide konflikt, mis klubi ja koondise üheaegse juhendamisega võib kaasneda, on välistatud.
•• Tarmo Rüütli, mõned aastad tagasi ütlesid Levadia treenerina: „Flora ja Eesti jalgpalliliidu vaheline piir on väga ähmane. Demokraatia kas on või ei ole — jalgpalliliidus demokraatiat ei ole!“ Kriitikanoolte heitmist oma vastse leivaisa Aivar Pohlaku pihta jätkasid seejärel veel mõnda aega. Kuidas nüüd ühte paati ikkagi ära mahute?
Minge võtke parem Edgar Savisaare teos ja lugege tema 1990. aastate lauseid — sealt tuleb neid pärleid veelgi!
Mis praegu on, see on praegu. Võite ju näha, et elu ei seisa paigal. Olukorrad muutuvad ka jalgpallis. Mul pole enam vaja neid piire tõmmata, kõik on ju tunnistatud õigeks ja seadusjärgseks. Kõik on loksunud paika. Kui tahate piiridest rääkida, siis peaks rääkima klubi omanikega…
Ma ei ole Jaapani sõdur, kes tuleb 40 aastat hiljem džunglist välja ja kuulutab, et sõda pole ikka veel lõppenud!
•• Kui veel meenutada, siis paar aastat tagasi ütlesid ka nii: „Kui mingi klubi ja koondise treener on üks ja sama isik, tekivad probleemid. Täiesti selge, et treener pole siis enam oma valikutes vaba.”
Elu muutub ja jalgpallielu eriti. Kaalusin neid asju nüüd väga põhjalikult ning jõudsin pärast arutelusid otsusele, et võtan selle asja teha. Praegu tuleb koondisse rohkem mängijaid välisklubidest kui kodust ning floralasi pole seal palju.
•• Kui kiiresti Pohlakuga Flora juhendamises kokkuleppele jõudsid?
Teema ülesvõtmisest kuni käte löömiseni ei läinud kaua aega. Olin Flora ümber toimuvat meediast jälginud ning aru saanud, et Pasi Rautiainen peatreenerina ei jätka. Luiz Felipe Scolari (Londoni Chelsea juhendaja — toim) nimi ei tulnud mulle samuti võimaliku treenerikandidaadina kordagi pähe.
•• Kui erilised on sulle tuleval aastal duellid kauaaegse tööandja Levadiaga, kust sind 2008. aasta hakul vallandati?
Flora ja Levadia mängud on alati erilised, ka mulle. Kui läksin kunagi Levadiasse, küsiti minult sama. Vastan nüüd samamoodi nagu toona: edu pole iial igavene, nii ka Levadia edu. Mingil hetkel tuleb ikka keegi, kes nad troonilt kukutab. Olgu see siis Flora või mõni teine klubi.
Vaevalt et Flora läheb püüdma viiendat kohta — me võitleme ikka esikoha pärast!
•• Kui heaks hindad Flora tiitlivõidu võimalusi?
Sel hooajal oli viimaste mängudeni lahtine, kes meistriks tuleb. Kui mu mängijad 15. detsembril kokku tulevad — grupp on küllaltki suur — ja kui kevadeks on ka tuumik selgunud, siis on lihtsam hinnanguid anda ning plaane teha.
Iseenesestmõistetav, et iga floralane tunneb võiduiha ja ma ei arva, et seda tuleks eraldi toonitada.
•• Kas kavatsed klubi omanikult meeskonna tugevdamiseks raha juurde nõuda?
Pole midagi vaja nõuda, kõik on olemas. Kui tahad midagi nõuda, tuleb minna Chelseasse ja seal seda teha. Siin pead vaikselt tööd tegema.
Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes