Eesti meistrivõistlused on viimaseks katsevõistluseks pääsemaks MM-meeskonda, kes sõidab septembris Helsinkis toimuvatele agility maailmameistrivõistlustele. Võistlema pääseb üheksa koera: 3 maksi-, 3 midi- ja 3 miniklassist.
Meistrivõistlustel on omavahel rinda pistmas raja keerukuselt kõige kõrgemasse klassi (A3) jõudnud koerad kolmes erinevas turjakõrguses: mini (6), midi (7) ja maksi klassis viis koera. A3 klassi jõudmiseks tuleb eelnevalt läbida kolm veatut rada algajate (A1) klassis ja seejärel kolm veatut rada edasijõudnute (A2) klassis. Rajad läbitakse aja peale.
Agility´s osalevad väga erinevat tõugu koerad. Maailmatasemel tipptegijad on tavaliselt border collied ja sheltied. Harrastada ja võistelda võib aga erinevate tõugudega või sootuks tõuta koertega. Tõutunnistuseta koerad MM-ile võistlema ei pääse, küll aga on nad oodatud osalema Eesti meistrivõistlustele.
Peakorraldaja Tiia Jatsa sõnul võib agilityga tegeleda igaüks, kellel on kodus koer: „Tarvis on usalduslikku suhet ja head kontakti koerajuhi ja koera vahel, samuti aega temaga tegelemiseks.”
Agility on hea võimalus pakkuda koerale tegevust: „Tänapäeva koer ei pea jahti pidama, et süüa hankida. Samas kui koeral on liiga palju puhkeaega, kasvab kohe käitumisprobleemide arv, näiteks destruktiivne käitumine,” ütles Jatsa. „Agility on koerale lõbus ajaviide, mis pakub nii vaimset kui füüsilist tegevust.”
Agilty tekkis Inglismaal 30 aastat tagasi ja see on tuletatud hobuste takistussõidust. Eesti meistrivõistluste korraldajateks on Eesti Kennelliit ja Tarkade Koerte Klubi (TAKO).
