„Nii palju kui ma mäletan, ma tahtsin küllaltki varajasest peale saada ikkagi maailma üheks parimaks väravavahiks ja see pole terve teekonna jooksul veel muutunud,“ sõnab ta Delfile José Zorrilla staadionil, lillas Valladolidi dressis. Selles Tallinnast mõnevõrra väiksemas linnas tunneb ta end pärast poolt siin veedetud aastat koduselt.

16-aastaselt kodumaa tolmu jalge alt pühkinud sportlane on perest ja lähedastest eemal elamisega harjunud. See nüanss tuleb tema sõnul lihtsalt alla neelata. Hispaanias elab ta elukaaslase Hannaga, kellega äsja kihluti.