Teenetemärgi pälvinud Enn Sellik: treeneril oli õigus, et minu Eesti rekordid püsivad 60 aastat
(39)
Eesti Vabariigi president Alar Karis tunnustab tänavu riiklike teenetemärkidega 157 inimest. Teiste seas saab uhke tunnustuse ka endine pikamaajooksja ja spordielu edendaja Ida-Virumaal Enn Sellik, kelle nimel on siiani Eesti 5000 m ja 10 000 m jooksu rekordid.
Eesti kergejõustikulegend tunnistab, et on siiani kergelt jahmunud, et saab sellise tunnustuse osaliseks. Esimest korda kuulis ta meeldivat uudist oma tütrelt, kes talle helistas.
„Sellist üllatust pole veel olnud. See uudis lõi alguses ikka täitsa pahviks,“ ütles Sellik Delfile.
Kuigi uudis on veel väga värske, on paljud sõbrad-tuttavad jõudnud Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvinud jooksukuulsusele juba helistada ja õnne soovida.
„Järjest tuleb kõnesid,“ sõnab Sellik ja lisab, et kavatseb tähtsat päeva veidi ka tähistada.
Selliku 5000 meetri rekord 13.17,2 pärineb juba aastast 1976, 10 000 m rekordi 27.40,61 jooksis ta kaks aastat hiljem.
Kas Sellikul on uhke tunne, et rekordid on endiselt tema nimel, või on pigem kahju, et ükski eestlane pole suutnud neid siiani üle joosta? „Eks esimesed 25 aastat tagusin endale vastu rindu, aga nüüd on juba kurb, et siiani püsivad,“ vastas kahekordne olümpiafinalist Sellik.
„Minu treener [Manfred Tõnisson] ütles, kui ma need rekordid jooksin, et need püsivad 60 aastat. 50 on nüüd möödas. Tundub, et treeneritel on õigus. Nüüd on neid veel raskem üle joosta,“ vastas meie spordiajaloo edukaim staier.
Sellik saavutas 1976. aasta Montréali olümpial 5000 meetris 11. koha (13.36,72), 1980. aasta Moskva olümpial pälvis ta 10 000 meetris 8. koha (28.13,72).
2023. aastal sai Sellik Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia.