Alates taasiseseisvumisest on Eestis olnud omajagu tiitlivõistluste tasemel iluuisutajaid, aga veel kümmekond aastat tagasi tundusid mõtted medalist helesinise unistusena.

Seda, et Aleksandr Selevko eelmisel aastal Kaunases hõbemedali teenib, ei osanud ilmselt ette ennustada isegi kõige paadunumad optimistid. Ometi just nii läks ning ka Delfi sporditoimetuse liikmetel tuli nõutult kukalt kratsida, sest EM-ile ei taibatud kedagi lähetada.

Aasta aega hiljem võib iluuisutamist pidada juba omamoodi Eesti talispordi paraadalaks, sest Niina Petrõkina näol on meil olemas särav Euroopa meister ja ka vennad Selevkod tõestasid kodusel EM-il, et nende koht on kõige kõrgemas tipus.

Kas Petrõkina ja Selevkode näol on aga tegemist lihtsalt üliandekate sportlastega või on Eesti iluuuisuskeenel toimunud tervikuna areng, mis lubab ka järgmistel kümnenditel medalitest unistada?