Eesti kultuuriministeeriumist saadeti detsembris UNESCO-sse (ÜRO alla kuuluv Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon), milles teavitati, et kolm Balti riiki on otsustanud näidata üles solidaarsust oma Ukraina kolleegidega ning võtta sõjas oleva riigi annetuse UNESCO antidopingufondi enda peale.

Jaanuari algul tänas Ukraina spordiministeerium Eestit ilusa žesti eest. „Teie algatus on võimas solidaarsuse sümbol, mis ei näita ainult meie ühiseid väärtusi spordis, vaid ka sügavat seost Ukraina rahvaga. See panus on tõelise sõpruse tunnistus ja tuletab meelde, et me ei ole oma võitluses vabaduse ja tuleviku eest üksi. Tänu sellele säilib Ukraina seotud maailma dopinguvastases liikumises ja näitab, et ka kõige ebasoodasamates tingimustes on antidopingu kogukond ühtne ja sihikindel,“ ütles Ukraina spordiminister Matvii Bidnõ Heidy Purgale adresseeritud kirjas.

Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor täpsustas Delfile, et makse suurus, mis Balti riigid Ukraina eest tegid, oli 1919 USA dollarit (1830 eurot).

Eesti on antud fondi makseid teinud alates 2015. aastast. „Eeldatav panus vabatahtlikusse fondi on 1% riigi panusest UNESCO kesksesse eelarvesse - 2024. aastal oli seega Eesti panus 1508 USA dollarit,“ lisas Nestor.

„Lisaks sellele võõrustasime 2024. aasta lõpus Tallinnas nii dopinguvastase konventsiooni büroo kui ka kinnitamiskomitee koosolekut, mille raames oli konventsiooni liikmesriikide spordiministritel ja -ametnikel võimalik tutvuda ka mitme meie spordivaldkonna edulooga: nt treenerite kutsesüsteemi, Eesti Spordiregistri, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA ning Fitsphere’iga. Nende kohtumiste raames tehti ka konkreetseid ettepanekuid üht või teist edulugu külalisriikides rakendada.“

„Eestit on meie aktiivse rolli eest kinnitamiskomitees juba korduvalt erinevatel tasanditel välja toodud, sest lisaks kinnitamiskomitee liikmete tavapärastele ülesannetele oleme proovinud teisi riike senisest enam UNESCO tasandi tegevustesse kaasata. Meie soov on positsioonil jätkata ka 2026-2027,“ lisas Nestor.

Mis on UNESCO antidopingufond?

„2005. aastal võeti UNESCO peakonverentsil vastu spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsioon. Tegemist on ainsa sedalaadi rahvusvahelise lepinguga, mis ühtlustab rahvusvaheliselt dopinguvastast seadusandlust, eeskirju ja reegleid. Konventsioon sätestab osalisriikidele kohustused, mida tuleb dopinguvastases võitluses järgida ning selle lisa on näiteks WADA keelatud ainete nimekiri, mida igal aastal muudetakse,“ selgitas Nestor.

„Leppe raames on loodud ka rahvusvaheline dopinguvastane fond, mis aitab osalisriikidel välja töötada ja rakendada dopinguvastaseid projekte ning pakub praktilist ja tehnilist tuge. Alates 2008. aastast on fond andnud enam kui 4,7 miljonit eurot toetust rohkem kui 200 riiklikule ja piirkondlikule projektile üle maailma. Eesti on fondist toetust saanud kahel korral – 2014, et luua antidopinguteemaline õppevahend www.spordinpuhtalt.ee harrastussportlastele ning 2015. aastal antidopingupoliitika tugevdamiseks.“

Miks Balti riigid Ukraina makse enda kanda võtsid?

Kaarel Nestor: „Kinnitamiskomitee liikmena on üks Eesti kohustustest leida fondi täiendavaid vahendeid, seda eriti oma valimisgrupist. Arvestades, et Ukraina on isegi sõja ajal teinud mitmeid reforme dopinguvastase võitluse parandamiseks ning et Ukraina kasutab oma finantsvahendeid eluliselt olulisemateks kuludeks, otsustasid kolm Balti riiki võtta Eesti ettepanekul Ukraina 2024. aasta vabatahtliku makse enda kanda. Seeläbi tunnustatakse Ukraina edusamme dopinguvastases võitluses ning ollakse solidaarsed meie heade sõpradega, kes kannatavad Venemaa õigustamatu sõjalise agressiooni all. Kolm Balti riiki jagasid Ukraina vabatahtliku makse kolmeks, millest Eesti kanda jäi 641 dollarit.“

„Fondi rahade kasutamist kontrollib kinnitamiskomitee, mille liige UNESCO II valimisgrupi esindajana on alates 2023. aasta oktoobrist 2024. ja 2025. aastaks ka Eesti. Arvestades, et dopinguvastane võitlus ja spordieetika edendamine on üks Eesti spordivaldkonna prioriteetidest ning Eesti on rahvusvahelisel tasandil olnud alates 2018. aastast selles valdkonnas aina aktiivsem, oli loogiline samm, et Eesti soovib ka ülemaailmselt dopinguvastases võitluses aktiivsemat rolli võtta.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena