KÄSIPALLI MM-I BLOGI | Tasapisi hakkavad näpud sügelema ehk Esimene eelvaade suurturniirile
Eesti koondise ja HC Kehra treener Janar Mägi vaatab taaskord ette tulevatele käsipalli maailmameistrivõistlustele, mis peetakse 14. jaanuarist 2. veebruarini Horvaatias, Taanis ja Norras. Mehele omases meelelahutuslikus stiilis annab ta esimeses osas ülevaate alagruppidest A - D ning toob lõpuks välja mõned olulised puudujad.
Vaikselt hakkavad jälle näpud sügelema, 2025. aasta maailmameister käsipallis selgitatakse välja üsna pea. Horvaatias, Taanis ja Norras toimuv turniir saab alguse 14. jaanuaril. Suurim küsimus ehk paljudele on, kellele see üks mitmekülgsemaid pallimängualasid korda läheb ja kas taanlased tulevad taaskord maailmameistriteks.
Tõele au andes, eks peab nemad selle turniiri suurfavoriidiks seadma, vähemalt mina seda teen. Silmaringi avardav kogemus võrreldes Euroopa meistrivõistlustega. Mitmed erinevad käsipallistiilid, kus kõik meeskonnad ei mängi tänapäeval ülimalt populaarseks saanud Skandinaavia (loe. Taani) mudelit ja Hispaania stiili. Üritatakse leiutada hoopis oma asja, et juba toimival jalgrattal kummid tühjaks lasta.
Väljastpoolt Euroopat tuleb kõige kangema mootoriga kindlasti kohale Egiptus – jõulisus, kiirus ja füüsis on ilmselt need sõnad, mis seda satsi kõige paremini iseloomustavad. Jaapan, Tuneesia ja rikkad Katari poisid üritavad ka kindlasti sõna sekka öelda. Teistel vast jääb püssirohtu eurooplaste vastu natuke väheks.
A alagrupp (Saksamaa, Tsehhi, Poola, Šveits)
Seda võib lugeda niinimetatud surmagruppide hulka. Saksamaa peaks paberil siin küll „über alles“ olema, kui just katastroofi ei juhtu. Korralik võistkond, hea treener, olümpiahõbe Pariisist taskus – midagi võiks nagu positiivse emotsiooni pealt tulla ka sel turniiril.
Poolat iseloomustaks sõnaga ebastabiilsus, on ja nagu ei ole ka. Austriale tehti testmängus igatahes 8. jaanuaril tuul alla, võiks isegi öelda tuuled, mitu tükki. Tulemuseks 31:19 võit. Tšehhid võidelda oskavad, mängida ka, justkui. Šveitsile on edasipääs siit grupist igal juhul edu. Tegemist ei ole halva satsiga, aga Manuel Zehnderi vigastus lõi kaarte korralikult segamini.
B alagrupp (Taani, Itaalia, Tuneesia, Alžeeria)
Taani võidab selle alagrupi suurema vastupanuta. Kas see, kui alagrupis ühtegi väga kõrget tõket pole, turniiri käigule just kõige parem on, paistab siis, kui algavad suurte poiste mängud põhigruppides. Itaalia on teinud arengus mitte ühe sammu edasi, vaid jooksnud terve staadioni ringi ära. MM-il ollakse peal, loos on soosinud, nüüd tuleb asjadveel ära realiseerida. Ajalugu ootab kirjutamist. Nii tuneeslased, kui alžeerlased on Itaaliale parajad vastased ka, keegi neist kolmest siit välja jääb. Aafrika võistkonnad ei ole päris hiilgeaegadele sarnase kvaliteediga, aga küll jagub seda „käska“ tampimise oskust ka täna.
C alagrupp (Prantsusmaa, Qatar, Austria, Kuveit)
Prantsusmaa on selle grupi favoriit ning said ka enne turniiri häid uudised. Elohim Prandil on õlg otsa tagasi kasvanud. Samuti tuleb asju huvitavaks tegema Dika Mem. Kes olümpiamängude poolfinaali vaatama juhtus, saavad aru millest ma räägin. Reaalsuses on tegemist väga tegija vasakukäelise pommitajaga, kes on prantslaste jaoks kriitilise tähtsusega ja tegijatel ikka juhtub.
Qatar ja Austria jagavad siin suure tõenäosusega ära teise ja kolmanda koha. Kuveidi jaoks oleks iga punkt suur õnnestumine.
D alagrupp (Ungari, Põhja - Makedoonia, Holland, Guinea)
Euroopa sisene asi, ei oska Guineast siin grupis suurt miskit arvata. Euroopa satsidele pole nad vastu varem saanud, Egiptuse satsi vastu viimased numbrid näitavad 15:33 kaotust.
Paberil on ehk madjarid kõige tugevamad, Põhja Makedoonia kvaliteet peaks Eesti käsipallifännile novembrikuust meenuma. Holland, kui kõik oleks terved, suudaks pool turniiri täitsa kaasa tiksuda hea kvaliteediga, aga üks väga oluline vigastatud mees on puudu. Eraldi peatüki saab endale rubriik olulised puudujad.
Kui rääkida ärist, siis... „Asendamatuid inimesi ei ole olemas.“, aga palliplatsil on mõndade riikide jaoks osad mängumehed siiski täna asendamatud.
Island – Aron Palmarsson. Hiiglasliku kogemustepagasiga viikingite mängujuht/vasak sisemine, just täpselt nii nagu vaja on. Vaevab meest siis säärelihase vigastus. Olulistel hetkedel kindlasti kasulik tugi. Eks paistab, kas suudetakse korda putitada, kuid kahtlen selles.
Šveits – Manuel Zehnder. Hooajal 2023/2024 Saksamaa bundesliigas 277 väravat ja „torschützen könig“ (resultatiivseim mängija - toim.). Väga karm põlvevigastus ja aasta lõpuni käsipallist eemal. Juhtus see mõned päevad tagasi, kodus Yellow Cup-il Itaalia vastu madistades.
Holland – Samir Benghanem. Minule isiklikult ülisümpaatne hollandlaste joonemängija, kes pea kõik mängud kaitses ja rünnakul otsast lõpuni on mänginud. Vigastas põlve 2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel. Kui mees on mingi ime läbi kohal, siis kindlasti mitte sellises hoos nagu eelnevatel suurturniiridel.
Rootsi ja Island– Max Darj/Arnar Frey Arnarsson. 09.01.2025 mängib Rootsi Islandiga testmängu. 31:31 lõpptulemus. Usun, et rootslased oleks ka kaotusele alla kirjutanud, kui nende üks olulistest kaitsetaladest Max Darj oleks terveks jäänud. Mis seis tema põlvega täpselt on - sellele küsimusele annab vastuse päev pärast vigastust tehtav pilt. Rootslastel on õnneks käska päris popp ala. Sealt leidub kindlasti mõni mees veel, kellel kogemust suurturniiril nii palju pole, aga tahtmist on. Sama juhtus ka islandlaste keskkaitsetalaga, samas mängus. Neil on kompenseerimine vast natukene keerulisem. Mäng viigis ja samuti vigastused 1-1.
Saksamaa – Jannik Kohlbacher ja Sebastian Heymann. Fischer suudab vast Kohlbacheri kingad täita, aga Lars Kaufmanni soengut ei suuda kindlasti keegi nii hästi imiteerida nagu seda tegi Heyemann.
