
Delfi järjestas talispordi hooaja keskel Eesti 40 paremat talisportlast.
Kuid nagu ikka... enne pingerea juurde asumist paar tähelepanekut ja selgitust.
1. Ma ei vaata pikka perspektiivi ja talenti, vaid tegu on tänase päeva pingereaga. Kes on tänase päeva seisuga potentsiaalsed olümpiasportlased, potentsiaalsed esikümnesse jõudjad ning medalilootused? Milline on nende pingerida? Arusaadavalt on järjestus ajas muutuv ehk mõne kuu pärast võivad osad atleedid olla märgatavalt kõrgemal või madalamal.
2. Jah, see pingerida on subjektiivne. Kuidas võrrelda Soome meistriliigas leiba teenivat jäähokimeest, kelgutamise MK-sarjas 34. kohta hoidvat naisterahvast ning MK-sarjas punktideta olevat laskesuusatajat? Ühest küljest võimatu, aga mingi loogika annab üles ehitada küll. Üldiselt võtsin kaalumisel arvesse ala konkurentsitiheduse, sportlase koha maailma pingereas ja parajas annuses kõhutunnet. Eks lugeja saab märku anda, keda ma hindasin üle või ala. Ja kas unustasin kedagi 40 seast välja.
3. Miks 40? Oleksin ma teinud pingerea 50 talisportlasega, siis oleks sisse mahtunud muude igapäevaste tegevuste kõrvalt suusatav Kalev Ermits ning kuskil üsna piiri peal oleks olnud ka 53-aastane Andrus Veerpalu. Sestap tundus 50 veidi palju. Oleksin ma teinud pingera 30 talisportlasega, siis oleks tähelepanuta jäänud mitmed olümpiapääsme sihtijad, mis poleks ka kena. Lõpuks jooksid asjad iseenesest nii kokku, et nimekirja tuli täpselt 40 sportlast.
4. Kuna see pingerida tuli niigi 25 000-tähemärgiline mammut, siis enda ja lugeja aja säästmiseks mõnes kohas panin ühe ala tegijad kokku. Vast lugeja andestab. Kuid mis seal ikka... alustagem!