Kui Pariisi olümpia läbi sai, algas paljudes riikides möll, sest tulemused olid kehvad. Medaliteta naasnud Eestis ei alanud, sest oldi rahul. Paljud suured väljaanded tõdesid, et medal ei tähenda midagi, tähtis on emotsioon ja esikümnekohad. Isegi Eesti olümpiakomitee pani Pariisi koondisele, mis oli suvemängudel taasiseseisvunud Eesti väikseim, hindeks „hea“. Seega jääb üle vaid aplodeerida – vingelt panime, jätkame samas vaimus, peaasi et emotsiooni oleks.

Paraku ei rahuldu kõik riigid emotsiooniga, vaid tahaks enamat ehk medaleid ja üha rohkem. Miks? Sest erinevalt Eestist arvab muu maailm, et medalid on riigile olulised.