Leedu korvpalliavalikkus on mures: harrastajate arv väheneb ja jalgpall tõstab aina pead

Et Eestis on jalgpall harrastajate arvu poolest korvpalli ligi kolmekordselt selja taha jätnud, pole mingi uudis. Seevastu Leedus peaks alade kuvandit ja tulemusi vaadates olukord vastupidine olema. Aga ei ole.

Leedu Delfi kirjutab, et sealne korvpalliavalikkus murrab pead, kuidas on võimalik, et jalgpall on teiseks religiooniks peetavast korvpallile harrastajates järgi jõudnud ja noorte arvestuses isegi mööda läinud.

„Me ei saa nende arvude eest peitu pugeda,“ lausus sügisel Leedu korvpalliliidu presidendiks valitud Mindaugas Balciuanas. Ta viitas faktile, et viimase kümne aasta jooksul on korvpallimängijate ja -treenerite arv kahanenud 31 300 leedukalt 22 900 peale.

Kokkuvõttes jalgpalli veel edestatakse, aga väga napilt, 300 harrastajaga. Kuni 18-aastaste seas on saldo juba jalgpallurite kasuks (2023. aastal 18 481 vs korvpallil 17 411).

Jalgpalli kvantiteedi võidukäigu põhjused on sarnased Eestile. UEFA ja FIFA rahade abil on kohaliku alaliidu juhtimisaparaat suurenenud ja selle toel ulatuvad kombitsad igasse riigi otsa. Ning olemuselt sobib jalgpall väikestele lastele korvpallist nagunii paremini.

Ainus suurem Leedu keskus, kus korvpall endiselt domineerib, on oodatult Kaunas ja selle ümbus. Teistes suuremates piirkondades, eriti Vilniuse kandis, on positsioonid selgelt jalgpalli kasuks.

Leedu Spordikeskuse peaspetsialist Aivaras Salamakinas ütles Leedu Delfile, et korvpallimängijate arvu kahanemist võiks selgitada rahvastiku vähenemisega, aga jalgpalli, ujumise ja kergejõustiku näitel see ei päde. „Korvpall on lihtsalt populaarsust kaotanud. On reaalsus, et nad on viimastel aastatel juba võrdsed – mõlemad ühendavad natuke üle 20 000 mängija ja treeneri,“ märkis ta.

Üks-ühele võrrelda ei saa

Eestis valitseb jalgpall juba mõnda aega. Viimastel andmetel on jalgpallil harrastajaid 24 643 ja korvpallil 8638. Eesti spordiregistrist näeb statistikat alates 2010. aastast ning siis olid need arvud vastavalt 13 691 ja 8803.

Võistkondlikest pallimängudest järgnevad neile võrkpall (7202), jäähoki (2281) ja käsipall (2022).

Üks-ühele võrdlusi ei saa Eesti ja Leedu vahel siiski teha, sest Eesti spordiregister suhtub aladega tegelejatesse liberaalsemalt.

Näiteks kulturismi ja fitnessi harrastajate arv on Eestis 47 603, aga Leedus alla 3000. Nõnda teist masti meie ühiskonnad pole, et tavaliste jõusaalihuntide vahe nii suur saab olla. Meil lähevad need kirja, seal mitte. Ning võimlejaid on Eestis 28 300, Leedus 3300. Jällegi, ebareaalne erinevus. Eriti mõeldes rahvaarvu peale, mis Leedus on kaks korda suurem.