Aasta meessportlase Johannes Ermi vanemad: kui inimene ise tahab, siis asjad juhtuvad

Pühapäeval aasta meessportlaseks tunnistatud kümnevõistleja Johannes Ermi vanemad ei pea poja unistust maailmarekordist sugugi ebareaalseks.

Alexela kontserdimajas olid eile rambivalguses kuldsete Kristjanite laureaadid, kuid palju vähem õnnitlusi ei pidanud vastu võtma ka nende lähedased. Aasta meessportlase vanemad Andres ja Triinu meenutasid Delfi palvel poja viimase hooaja kõrg- ja madalhetki.

Palju õnne! Poeg on aasta meessportlane. Kuidas teie enda tunne on? Teie panus selles on ka ikkagi päris arvestatav.

Triinu: Väga uhke! Meie toetame, tema panustab.

Andres: Kõige tähtsam on tema enda tahtmine. Meie oleme taustaks olnud ja toetanud siia-sinna, aga kui inimene ise tahab, siis asjad juhtuvad.

Te olite kohal ka Roomas Euroopa meistrivõistlustel. Mäletate neid emotsioone, mis valdasid, kui kuldmedal tuli?

Andres: See oli ikka vägev! Kõige suurem emotsioon oli pärast odaviset. Siis oli 99% kindel, et kuld tuleb.

Kõnemees on Johannes kõva. „Daamid ja härrad, poisid ja tüdrukud“ läheb Eesti võidukõnede ajalukku.

Andres: Siis on, kui mõtlema ei pea.

Milline Johannese iseloomuomadustest täna teda siia lavale on toonud?

Triinu: Võidutahe.

Andres: See ei seisne ainult selles, et sa jooksed kõige kiiremini, vaid selleks, et see juhtuks, pead olema teinud väga palju tööd. Seda on temas iga päev, võistlus on vaid tehtud töö realiseerimine.

Meie näeme rohkem rõõmuhetki, aga millised need rasked momendid teel siia olid?

Andres: Eks kõik teavad, et olümpia teivashüpe oli valus... Aga ka 2021. aasta kevadel tulnud vigastus - see andis veel tunda ka 2022. ja 2023. aastal. Meile see nii raske polnudki, aga tema jaoks olid need rasked ajad.

Johannes on öelnud, et unistab maailmarekordist. Usute, et see on võimalik?

Triinu: Täna tuleb juba kõigesse uskuda.

Andres: Kui numbreid ja arengut vaadata, siis midagi ebareaalset seal ei ole. Selleks peab ühel päeval kõik õnnestuma ja ta ise ka igal alal natuke paremaks minema. See on täiesti võimalik.

Vanematele teeb kindlasti rõõmu, et poeg harjutab Eestis siinsete treenerite käe all, mitte kuskil suure lombi taga?

Andres: Kindlasti teeb see rõõmu, aga kui ta oleks teised valikud teinud, poleks sellest ka midagi hullu olnud.