TOP 5 | Lahkumisetendus ja unustamatud viimased minutid ehk käsipalliaasta tipphetked
Aasta lõpp on ikka kokkuvõtete aeg ning ka meie otsustasime sellel puhul korra möödunule tagasi vaadata.
Kui pühapäeva õhtul jagatakse Alexela kontserdimajas välja Kristjanid, siis alljärgnevas loos valime meie välja viis hetke, mis käsipallisõbrale 2024. aastast kindlasti meelde jääma peaks, kirjutab Eesti Käsipalliliit.
5. Eesti kohtunike edusammud
Meie riigi vilemehed ja vaatlejad astuvad Euroopas järjest kõrgemale ning kevadel oli Urmo Sitsil võimalus delegeerida naiste käsipalli suurimat üritust, Meistrite liiga finaalturniiri. Eelmise aasta parim kohtunike paar, Marion Kull ja Alvar Tint, said sügisel esmakordselt võimaluse kohut mõista Euroopa käsipalli absoluutses tipus, kui meeste Meistrite liiga mängus platsile joosti.
4. Eesti meeskondade edu eurosarjades
Ei juhtu just iga aasta, et kaks Eesti meeskond pääsevad euroliigas kolmandasse ringi. Sel aastal õnnestus nii Mistral, kui ka Põlva Servitil just see saavutada. Kahjuks küll pidid mõlemad meie riigi tiimid seal vastaste paremust tunnistama, kuid Sloveenia võistkonnale Ormoži Jerusalem ning Türgi suurklubile Besiktas allajäämine ei ole kindlasti häbiasi.
3. Serviti ja Mistra domineerimine kohalikes liigades
Sel kalendriaastal on kodustes liigades olnud kaks kindlat valitsejat. Nii Põlva Serviti meeste poolel kui Mistra naiste sarjades on pea terve kalendriaasta liikunud praktiliselt komistamiseta. Mõlemad võistkonnad hoiavad enda käes nii meistritiitlit kui ka karikat. Mistra kaotas jaanuaris ühe matši Mellale, kuid pärast seda pole meie riigi pinnal kaotusevalu tuntud. Serviti kaotas küll aasta lõpus Viimsile ning ühe finaalseeria kohtumise Mistrale, kuid ülejäänud 24 kohtumist alistati kõik vastased.
2. Martin Johannsoni lahkumismäng
Kui Eesti spordis oleme lahkumismänge harjunud nägema pigem sõpruskohtumiste või sõumatšidena vanade legendide vahel, siis Mistra otsustas käsipallikoondise raudvarale Martin Johannsonile avaldada au teisel moel. Eurosarja teise ringi korduskohtumisest tehti suursugune üritus, kus Kaptenile (jah, siin võib kasutada suurt algustähte) väärt etendus korraldati. Tagatipuks võideldi end Johannsoni abil nelja värava suurusest kaotusseisust välja ning edeneti kolmandasse ringi.
Auväärt mainimised
Aasta on pikk aeg ning kõik üritused ja tegevused loomulikult viie hulka ei mahu. Siinkohal võtame hetke ja mainime ära mõned momendid, mis napilt edetabelist välja jäid. Aasta algas käsipallis traditsiooniliselt meeste Euroopa meistrivõistlustega ning Janar Mägi kokkuvõtted andsid turniirile värvika kirjelduse. Kevadel valmis esimene käsipallisaade, kus tutvusime ühe päevaga meie rahvuskoondise elus. Loomulikult toimus suvel traditsiooniline Tallinn Handball Cup, mis on Jüri Lepa vedamisel saanud Baltikumi suurimaks rahvusvaheliseks noorte käsipalliturniiriks. Samuti sai Eesti käsipall suvel oma esimese eliittreeneri, kui Eesti Olümpiakomitee andis Kalmer Mustingule kaheksanda kategooria tunnistuse.
1. Rahvuskoondiste meeldejäävad hetked
Mängu lõpuni jäi kaks minutit, kui Eesti meeste rahvuskoondis novembris maailma tippmeeskonna, Sloveenia, vastu kaheväravalisesse kaotusseisu jäi. Mis toimus edasi jääb igale spordifännile kauaks meelde. Meie riigi parimad pojad võitlesid lõpuni ning aja lõppedes oli võimalik veel karistusviskest viigini jõuda. Punkt jäi seekord tulemata, kuid mehed näitasid Kalevi Spordihalli kogunenud täismajale hingestatud võitlust ja tegid isadepäeva õhtust ühe vägeva etenduse.
Naiste koondis osales sel aastal esmakordselt ametlikel kvalifikatsioonimängudel ning teel maailmameistrivõistlustele kohtuti esimeses etapis Soome ja Iisraeliga. Avamängule mindi põhjanaabrite vastu suurte autsaideritena, kuid sihikindla pingutuse ning vankumatu tahte abil võeti matšist viigipunkt ning alustati alagruppi võimsa saavutusega. Kuigi Iisraelile pidid naised alla vanduma ning järgmisesse faasi ei edenetud, suutsid eestlannad siiski tõestada, et alahinnata neid tulevikus ei saa.
