Kertu Laak on mänginud end Poolas fännide südametesse. „Eelmisel hooajal olin veel suhteliselt tundmatu kuju“
Eesti parim naisvõrkpallur Kertu Laak on nii koondises kui ka Poola klubis üks liidreid, kes otsustavatel hetkedel võib mängu saatuse enda kanda võtta. Võrkpallist vabal ajal meeldib talle uusi kohti avastada, tikkida ja praegu jõulude ajal ka piparkooke küpsetada.
Võrkpallur Kertu Laak (26) mängib teist hooaega järjest tugevas Poola liigas. Varem on meie koondise diagonaalründaja pallinud Eestis, Soomes, Itaalias, Saksamaal ja Prantsusmaal. Poola liigat peab rahvusesinduse rünnakuliider Euroopas üheks tugevamaks, millest ettepoole jäävad Itaalia ja Türgi. Venemaa ei lähe teatavasti hetkel arvesse.
Minu jaoks oli võrkpallireis Lõuna-Poolasse, Bielsko-Bialasse juba teiseks korraks, sest kevadel käisin vaatamas poolfinaali, kus Kertu klubi Bielsko-Biała BKS BOSTIK ZGO mängis tugeva KS DevelopRes Rzeszów vastu. Teadupärast poolfinaal kokkuvõttes kaotati, aga lõpuks teeniti karikavõidu kõrvale ikkagi väärikas kolmas koht. Seega oli Kertul Poolas igati edukas esimene hooaeg.
Valisin külastamiseks detsembri alguse mängu, kus mõlemad meie koondise liidrid korraga platsil. Nimelt esimest korda ajaloos läks Kertu vastamisi oma hea sõbrannaga Eesti koondisest, Kristiine Miileniga, kes mängib MOYA Radomka Radom klubis.
Estonka vs estonka
Mängule sõitsime koos Kertuga, kes elab vanalinnas kõige tähtsama kiriku kõrval, millest minu hotell jäi vaid kiviviske kaugusele. Muidugi esitasin kuulsa küsimuse: mis tunne on Kristiine vastu mängima minna? „Päris põnev, sest me polegi teineteise vastu ametlikus mängus kunagi astunud. Tunneme teineteise tugevaid ja nõrku külgi, seega saab põnev olema,“ arvas ta enne matši.
Saalis võtsin istet sõbralike poolakate keskel ja vaatasin, kuidas naiskonnad pisitasa sooja tegema tulid. Kertu ja Kristiine nagu tavaliselt, väga keskendunud. Sättisin Eesti lipu paika – ikkagi väga teistmoodi võrkpallimäng – kui kõrval istunud Poola mees minuga rääkima hakkas. „Minu tütar on täna pallitüdruk. See pikka kasvu seal, aga teie tulite vist Kertu Laaki toetama? Ta on väga hea mängija,“ ütles ta. Mina siis vastu, et tulin ja talle kaasa elama, aga vastaste seas on veel üks estonka ja ma toetan mõlemaid.
Geimide vahepeal tundis poolakas huvi, kuidas Eesti koondisel läheb, kas mõlemad on ikka põhimängijad, kui vanad nad on, kas tunnen neid hästi ning kuidas mulle üldse Poolas meeldib. Kertugi küsis pärast mängu, kellega ma nii aktiivselt juttu rääkisin, et soojenduse ajal hakkas lausa silma.
Favoriit võttis oma
Pärast soojendust ja naiskondade tutvustusi algaski kauaoodatud lahing. Seekord olin spordi poolt ja rõõmustasin iga kord, kui emmal-kummal meie tüdrukutest õnnestus. Südames ootasin võrdset mängu ja viite geimi, et saaks pikalt nautida.
Kui aga TAURON liiga tabelit vaadata, siis võõrustajad olid kindlad favoriidid ja peab tunnistama, et nad täitsid seda rolli suurepäraselt. Esimeses geimis said külalised 1:0 eduseisu, kuid BKS BOSTIK ZGO Bielsko-Biała teenis seejärel 6 punkti järjest, minnes viie punktiga juhtima. Nende jaoks ei tekkinud kordagi ärevat seisu, geim võideti 25:20. Teises geimis läksid võõrustajad juhtima 7:4, seejärel 14:9 ja 17:10 ning võidunumbriteks kirjutati 25:17. Kolmandat geimi alustasid külalised paremini, läksid 4:0 ette, seejärel oli tablool 6:6. Siis läks MOYA Radomka Radom jällegi ette, 10:7 ja 14:10. Seisult 16:17 kodunaiskonna poolt vaadatuna, saadi aga 7 punkti järjest ja võideti geim 25:20. Viimase punkti lõi sümboolselt Kertu Laak.
3:0 võit ei tähenda ainult kolme punkti tabelisse, vaid ka võimalust hoida jõuvarusid järgmisteks mängudeks. See võit oli BKS BOSTIK ZGO Bielsko-Biała naiskonna jaoks hooajal kaheksas. Kohtumise parimaks valiti Martyna Borowczak, kuigi minu tribüünikaaslane oli veendunud, et Kertu oli kodunaiskonna parim. Kertult 15 punkti (+11) ja Kristiinelt 8 punkti (+7).
Mõlemalt korralik partii
Mõned päevad hiljem küsisin Kristiinelt, kuidas tema ennast mängu ajal tundis. „Kertu tiim on meie omast ilmselgelt parem. Me ei mängi samadele kohtadele ning mingit võidukohustust meile ei pandud. Läksin mängima julgelt. Oleks hea meelega mõne bloki pannud, aga me ei sattunud eriti vastastikku. Mõlemad saime paar head kaitset, mina sain ühe tema pommi kätte ja tema läbi õnne mängis minu ühe hea rünnaku rinnaga üles. Mängu ajal ma otseselt ei mõelnud, et mängin Kertu vastu. Mõlemad tegime tegelikult väga korraliku partii,“ kommenteeris ta.
„Päev enne mängu juhtus aga väga palju toredat. Mul oli just sünnipäev ja Kertu tuli mind kaneelirullidega tervitama. Välismaal mängides ei ole sünnipäevad just alati super toredad, aga hea oli näha kallist sõbrannat oma sünnipäeval ja ka seda, kus tema elab ja kuidas tal läheb. Veel on väga lahe, et kui tiime skauditakse reeglina perekonnanime järgi, siis minu treenerid ja tiimikad, kutsuvad teda mitte Laagiks, vaid Kertuks, nii et ta on kõigile juba peaaegu oma,“ lisas Kristiine.
Bielsko-Biala ehk Bielsko ja Biala
Mängujärgne päev on mõlemal tüdrukul vaba, seega on hea võimalus korraldada ESTO päevade miniversioon Poola kastmes ning veeta kultuurselt aega. Pärast mõnusat hommikusööki kesklinna õdusas kohvikus kehastus Kertu giidiks ning viis meid jalutuskäigule. Vihma sadas, aga me ei lasknud ennast häirida.
„Bielsko-Biala linn, mida kutsutakse ka väikeseks Viiniks, koosneb kahest linnast. Bielsko asub ühel pool Biala jõge ja Biala teisel pool jõge, meie alustame Bialast,“ räägib giid. Noogutame, ahah, nagu ka Ungari pealinn Budapest ja nii mõnigi teine. Kertu jätkab: „Esimest korda liideti linnad 1941. aastal, pärast sõja lõppu aga lahutati ning 1951. aastal ühendati taas. 2024. aasta andmete järgi elab linnas umbes 165 000 elanikku. Poola mastaape arvestades seega väikelinn.“
Üks ilusamaid hooneid on linna Raekoda, mis asub Biala poolel. Hoone on ehitatud 19. sajandi lõpul ning näeb suursugune välja. Guugeldades saame teada, et tegu on neorenessanssi esindava majaga. Kertu räägib, et seal asub linnavalitsus. Enne kui siirdume Bielsko poolele, möödume linna kuulsaimast skulptuurist. See on Poola multikakangelane koer Reksio, kellest vändati esimesed seeriad juba 1967. aastal ning seda just Bielsko-Biala filmistuudios. Koerake on üle riigi nii tuntud, et poelettidel võib näha nii tema pildiga hommikukrõbuskeid kui ka erinevaid snäkitooteid. Veel räägib Kertu, et möödunud sajandil valmistati Bielsko-Bialas Itaalia autotootja litsentsi alusel sõiduautosid Fiat ning kohalik tehas kandis nimetust Polski Fiat.
Kauneim linn on Poolas Krakow
Pärastlõunal asume kolmekesi teele 70 km kaugusele Krakovi linna. Kes kord Krakovis käinud, tahab alati tagasi. Võib ju vaielda, kas Poola kauneim linn on Krakov või mereäärne Gdansk põhja pool, kuid fakt on, et kunagine pealinn Krakov oli kuningate residents ja kroonimislinn.
UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvas vanalinnas on iga maja omaette vaatamisväärsus ning imetleda võib ka vana linnamüüri ühes tornide ja väravatega. „Hooaja alguses saime Kristiinega just Krakovis kokku ning vanematega külastasime hiljuti läheduses asuvat kuulsat Wieliczka soolakaevandust,“ ütleb Kertu. Meie siirdume kuulsale Rynek Glowny’le, mis on Euroopa suurimaid keskaegseid linnaväljakuid ning ka jõuluturu toimumiskoht. Jõuluturg nagu jõuluturg ikka, aga mitu korda suurem kui Tallinnas. Tõeline rahvaste paabel, kus turiste mitmest maailma nurgast. Kerge oleks üksteist silmist kaotada, aga mul veab, et olen koos võrkpallitüdrukutega.
Kui kaubavalik sarnaneb mitmete Euroopa jõuluturgudega, pakkudes suveniire, pühade sümboolikat ja kohalikku toitu, siis erinevus näiteks Tallinnaga, seisneb võimaluses toitu nautida. Külm otseselt ei ole, aga Krakovis on üles seatud suured läbipaistvad telgid, kus küttekeha kõrval mõnusalt lauas istudes süüa ja juua, imetleda melu ning just seda me teemegi. Pärast õhtusööki saadame Kristiine rongile, kes sõidab tagasi oma „kodulinna“ Radomisse. Lubame peatselt kohtuda ja lehvitame rongile järele kuni viimane vagun tulesid näitab.
Mitu rauda tules
Tagasi mööda mägiseid Lõuna-Poola teid sõidame niisiis Kertuga kahekesi, räägime võrkpallist ja elust Poolas. Vaadates naiste TAURON liiga tabeliseisu, ei ole kahtlustki, et tema tööandja on kõige kõrgemas mängus. Neli klubi (KS DevelopRes Rzeszów, ŁKS Commercecon Łódź, PGE Grot Budowlani Łódź ja BKS BOSTIK ZGO Bielsko-Biała) on teistest selgelt ette rebinud. Kertu klubi neljandal kohal, aga seda kahe-kolme vähempeetud mängu juures. Hooaja alguses võideti Poola superkarikas, kui karikavõitjana alistati mullune meister LOTTO Chemik Police. Meie ründaja tõi selles mängus 12 punkti.
„Sponsorid keerasid tiitlikaitsja rahakraanid kinni, paremad mängijad siirdusid mujale ning mäng ei olnud väga raske, aga siiski oli hooaega hea võiduga alustada. Eks tänavu hoitakse meil rohkem silma peal. Isiklikus plaanis samamoodi, esimesel hooajal olin siin suhteliselt tundmatu kuju,“ räägib ta.Kertu tõestas ennast Poola liigas päris kiiresti, sest juba talvel pakuti talle uut lepingut. Ise soetasin Poola televisiooni paketi ning võimalusel jälgin kõiki Eesti võrkpallurite mänge, ka meeste omi. Kertu puhul on jäänud mulje, et tal on 24/7 patareid sees, sest ta on kogu aeg platsil. Oma esimesel hooajal teenis ta kokku kuus MVP tiitlit (most valuable player) tiitlit ehk valiti mängu parimaks.
Lisaks Poola meistriliigale ja karikamängudele osaleb klubi Euroopa kõrgeimas, Meistrite liigas, kus hetkel käivad alagrupimängud. Vastasteks Savino Del Bene SCANDICCI Itaaliast, Allianz MTV STUTTGART Saksamaalt ja C.S.O. VOLUNTARI 2005 Rumeeniast. Iga grupi võitja pääseb automaatselt veerandfinaali, kõik teise koha omanikud ning parim kolmanda koha naiskond play-off ringi, ülejäänud kolmandad kohad mängivad aste madalama CEV Cupi veerandfinaalis. Neljandaks jäänud edasi ei jätka. Pärast nelja mängu juhib kindlalt Itaalia klubi, kes on võitnud kõik mängud, Kertu klubil on kaks võitu ja kaks kaotust, Rumeenia ja Saksa tiimidel üks võit ja kolm kaotust. Järelejäänud kahest alagrupimängust toimub üks võõrsil Itaalias ja teine kodus Saksa klubi vastu.
Võõrsilmängudel on Kertu toakaaslaseks sidemängijast naiskonna kapten Julia Nowicka. „Juliaga on tõeliselt vedanud igas mõttes, hea kaaslane ja suurepärane võrkpallur. Poola rahvusnaiskonda on väga raske pääseda, Julia on omal positsioonil hetkel umbes kolmas number. Bielsko-Biala jaoks on ta aga pea asendamatu, sest hea sidemängija on võistkonna aju ja mängujuht,“ kirjeldab ta.
Sinu uus sugulane
Laupäev on spordituristi jaoks vaba. Võimalus kolada mööda linna ning osta võõrustaja soovitusel kaasa ploom šokolaadis komme.
Õhtune treening toimub Kertul 15 km kaugusel Szczyrki linnas, sest Bielsko-Biala esindushall on vahel hõivatud teiste trennide või meelelahutusüritustega. Ta teeb ettepaneku kaasa tulla, sest samal ajal kui tema higi valab, saan mina tutvust teha järjekordse Lõuna-Poola linnaga. Sõidame kolmekesi. Roolis on tiimikaaslane Itaaliast Giulia Angelina.
Szczyrk on umbes kuuetuhande elanikuga väikelinn Bielsko-Biala maakonnas, kus muuhulgas asub täiesti arvestataval tasemel mäesuusakeskus ja suusahüppetrampliin. Pärast lühikest tutvust ja viisakusavaldusi läks jutt autos mäesuusatamisele. Olles viimased neli aastat suusatanud Itaalias Monte Rosa mäestikus ning ööbinud piltpostkaarti meenutavas Alagna suusakülas, jagan oma vaimustust. „Päriselt? Ma elan seal lähedal, aga minu vanaisa on aastaid Alagnas mäegiidina tegutsenud. Ma ei oleks elus uskunud, et kohtan Poolas võrkpalli mängides inimest, kes on Alagnas käinud,“ teeb Giulia suured silmad.
Kui kohale jõuame, lähevad sportlased trenni ja mina linna peale. Väljas on pime, kerge lumekirme annab aimu peatselt saabuvatest pühadest. Väike külake on valgustatud ja taamal kumavad mäed.
Tagasiteel viin uuesti jutu Monte Rosale, sest esimest korda elus viibisin seal tänavu ka suvisel ajal, kui käisin mägimatkal, mis viis umbes 4500 meetri kõrgusele. Räägin Giuliale, et suvel kasutasin juhust ja teel Alagnasse ööbisin Varallo linnas, kust olen varem lihtsalt läbi sõitnud. Pehmelt öeldes on itaallanna šokeeritud. „Varallo on mu kodulinn, väike kohake, kaugel Alpide eelmäestikus ning eemal Itaalia suurlinnadest. Ja nüüd ma näen Poolas eestlast, kes on seal lausa ööbinud. Räägin sellest kindlasti oma perele.“
Kertu naerab ega jää ka võlgu: „Hiljuti vanu võrkpallipilte sirvides leidsin foto, kus mängisime Giuliaga samal noorteturniiril Moskvas. Itaalias oleme mänginud mõlemad Chieri ’76 Reale Mutua Fenera klubis, kuigi erinevatel aastatel.“ Jääb üle tõdeda: maailm on väike.
Verivorstid ja piparkoogid
Jõulude eel pärisin meie võrkpallurilt lõpetuseks, kui kerge või raske on koduigatsusega toime tulla. Hoolimata sellest, et ta on juba teist aastat samas klubis ja tiimikaaslased toredad.
„Vanemad käivad päris tihti külas, viimati tõid ka verivorste ja piparkoogitainast. Esimesed glasuuriga piparkoogid on juba ahjust võetud. Kui mängudest, trennidest ja taastumisest aega üle jääb, olen natuke tikkinud ning erinevate elualade veebikoolitustel osalenud. Olen alla laadinud spordiskooride äpi, et eestlastest ametikaaslastel silma peal hoida. Ma ei väsi kordamast, et on ääretult tore, et minu väga hea sõbranna Kristiine mängib Poola liigas. Oleme saanud palju rohkem kohtuda kui tavaliselt mänguhooajal,“ võtab Kertu kokku.
