EADSE: vesinikkarbonaatide umbropsu manustamine võib põhjustada erinevaid terviseriske

Eesti Antidopingu ja Spordieetika sihtasutuse (EADSE) sõnul pole vesinikkarbonaatide tarbimine ja selle spordis sooritusvõime parandamiseks kasutamine sugugi ohutu.

EADSE juhtivuurija Remo Perli kirjutas Delfile seoses kolmapäeval ilmunud artikliga „Rehemaa suusatajate vesinikkarbonaatide kasutamisest: öeldakse, et see on viimane legaalne doping“. Eesti murdmaakoondise peatreeneri Aivar Rehemaa sõnul kasutavad osade Norra ässade (näiteks Johannes Hösflot Kläbo) kiidetud tooteid ka Eesti koondislased.

EADSE kommentaar kolmapäevasele Delfi artiklile:

„Aivar Rehemaa artikli valguses me võime küll rääkida vesinikkarbonaatide (artiklis nimetatud ka kui söögisooda) legaalsusest dopinguna käsitletavate ainete tarvitamise aspektist vaadatuna, aga kindlasti ei tohi rääkimata jätta ohtudest ja riskidest, mis ilma meditsiiniliste teadmisteta ja konkreetse sportlase füsioloogia hea tundmiseta, võib põhjustada vastupidiseid reaktsioone, sealhulgas häirida organismi elutähtsaid funktsioone.

Meditsiiniekspertide poolt öelduna on loodus loonud meile mehhanismid, mis ei luba meil ennast surnuks töötada. Üheks selliseks on organismi pH ehk happelisusleeliseline kindel tasakaal.

Organism püüab hoida normaalset pH taset väga täpselt paigas, sest siis töötavad kõik biokeemilised mehhanismid (ka töövõimega seotud) kõige paremini. Intensiivse füüsilise töö (nt intensiivne aeroobne) juures tekib lisaks peale energia ja soojuse ka rida nn laguprodukte, mis on oma loomult happelised ja seoses organismi happelisuse tõusuga pidurdatakse kõik need füüsilist tööd tagavad mehhanismid ja päästetakse organism kui selline.

Kunstlikult selle tasakaalu rikkumisega me piitsutame organismi ja tagajärjed lihtsalt lükkuvad edasi. Need lükatakse just edasi, mitte neid ei ületata, sest laguproduktid tuleb tahes tahtmata ju „utiliseerida“.

Suureks ohuks on siin eelkõige leelise annustamise ebatäpsus. Meditsiinilise järelevalve all ja sportlase füsioloogiat hästi tundes, on eksperimenteerimine ja kontrollitud kasutamine ilmselt ehk ohutu, kuid n-ö umbropsu manustamine võib põhjustada kasutajale erinevaid terviseriske. Siinkohal tuleb kindlasti ka silmas pidada, et siinkohal ilma meditsiiniliste teadmisteta n-õ „nõustamine“ on taunitav ja vastutustundetu.“