Norra ja Rootsi tippsuusatajad lendavad populaarsust koguva toote abil

Norra kestvusalade sportlaste seas levib aina enam vesinikkarbonaatide ehk bikarbonaatide tarvitamine, millest tuntuim tavainimesele on nii-öelda söögisooda.

„Kui nägin pealkirju, et [pikamaajooksja] Jakob Ingebrigtsen ja [triatleet] Kristian Blummenfelt kasutasid seda olümpiamängudel ning see oli nende võistlusteks valmistumisel oluline osa, siis minu arvates on see huvitav,“ kommenteeris murdmaasuusataja Tiril Udnes Weng Norra rahvusringhäälingule sealmail levivat trendi. „Kui ma sprindis ei läheks enam nii kiirelt laktaati, siis liiguksin kiiremini. Kõlab väga idülliliselt.“

Vesinikkarbonaadid olid varemgi oluline toidulisand kergejõustikus, triatlonis ja sõudmises, kuid nüüd järgivad eeskuju Norra paremad talisportlased. Nimelt aitavad vesinikkarbonaadid piirata jalgades piimhappe teket, mis mõjub hästi omakorda sooritusvõimele.

Klæbo kasutab vesinikkarbonaate juba pikemat aega

Maailma kuulsaim murdmaasuusataja Johannes Høsflot Klæbo jäi esialgu salakavalaks. „Ei kommenteeri,“ muigas norralane, kes seejärel möönis tõsisemalt, et tema menüüs on vesinikkarbonaadid tähtsal kohal ja asi toimib. „Olen seda vahelduva eduga alati kasutanud ning tegelikult õppisin seda rattasõidust. See pole midagi uut ning kui sa alustad alles nüüd selle võtmist, siis...“

Norra sporditeaduste kooli kehalise jõudluse osakonna professor Truls Raastad selgitas, et vesinikkarbonaadid võivad muuta soorituse 1-2 protsenti paremaks. Nimelt loovat nad veres nii-öelda puhvri, millega organism suudab paremini vastu seista pH-taseme muutustele, mis omakorda mõjutab muuhulgas piimhappe tootmist. Nii jõuab piimahappe halb mõju kehale kohale hiljem, millega tõuseb anaeroobne võimekus.

Tegu pole vaid Norra murdmaasuusatajate seas leviva trendiga, sest juba mõnda aega on sama teinud ala valitsevad Rootsi naised. „Mulle mõjub see hästi. Ausalt öeldes on tunne, et alati kui võtan seda, siis läheb mul ka hästi,“ lausus Rootsi murdmaasprinter Maja Dahlqvist NRK-le.

Ei sobi kõigile

Kuuldused rootslannade vesinikkarbonaatide kasutamisest olid norralannast konkurentidele varemgi teada, aga mitmed neist võtsid asja skepsisega. Lotta Udnes Weng ütles, et tagasiside on erinev, aga ideeliselt on asi lahe. „Olen googeldanud, nii et mul on kiusatus asja proovida ja teen seda. Aga kui võtta seda natuke liiga palju, võib see mõjub kõhule halvasti. Natuke tobe oleks grupisõidu ajal metsa joosta ja seepärast maha jääda,“ lausus ta naerdes.

Rootslannast suusaäss Jonna Sundling möönis, et tema on üks neid, kes hoiab ainest nüüdseks eemale. „Ma armastan küpsetamist ja kasutan seal. Proovisin seda ka treeningutel, aga mulle see ei mõjunud hästi, sest sain hoopis kõhuvalu,“ rääkis ta.

Vesinikkarbonaatide üledoseerimisel on tõepoolest oht maoärrituste tekkeks. Kuigi ainet leidub näiteks küpsetuspulbris ja sportlased on ajaloos sedagi tarvitanud, siis nüüdseks on tekkinud seedimisele märgatavalt soodsamad toidulisandid. Norra meedia sõnul on nende koondislased eesotsas Klæboga Maurteni toodete tarvitajad, mis pole organismile kuigi halvavad.