Kristin Lätt ületreenimisest: tahe sporti teha oli ikka alles, lihtsalt keha ei jõudnud järele

Õige treeningkoormuse valimine on ekspertide sõnul treeningute juures üks kõige olulisemaid aspekte, eriti kasvava organismi puhul. Kuidas valida treeningkoormust ja millega ülekoormuse ennetamisel arvestama peaks? Kettagolfi tippu jõudnud Kristin Lätt ja terviseeksperdid jagavad „Noorte spordiaabitsas“ vajalikke nõuandeid.

Eesti edukaima kettagolfimängija Kristin Lätti jaoks on alati sport olulisel kohal olnud. Noorena saavutas Lätt suurepäraseid tulemusi nii suusatamises kui võrkpallis, kus ta jõudis lausa koondisse. Saavutustega kaasnenud ületreening tõi kaasa aga tervisemured, mis sundisid teda ühel hetkel tippspordiga lõpparvet tegema. Hiljem, hakates hoolt kandma nii oma vaimse kui füüsilise tervise eest, jõudis ta discgolfini – alani, mida ta südamest naudib.

„Nooremana oli mul arusaamine, et puhkus on looderdamine ja sellega kaugele ei jõua – ikka trenni on vaja teha. Üks asi viis teiseni ja mingil hetkel kimbutasid mind kogu aeg haigused. kui ma üht viirushaigust korralikult välja ei ravinud ja läksin liiga kiirelt tagasi trenni, märkasin, et enam ei ole särtsakust ja jõudu, olen pidevalt väsinud. Spordiarst arvas, et tegemist on ületreeninguga, mida oli liiga palju või olid need liiga tugevad ja organism lihtsalt ei jõudnud taastuda,“ rääkis Kristin Lätt oma ületreeningust tingitud tervisemuredest „Noorte spordiaabitsas.“

Tervist laastav ületreening võib olla lühiajaline või tekkida pikema perioodi vältel

„Treeninguid oli teismeeas liiga palju või olid need liiga tugevad ja organism lihtsalt ei jõudnud taastuda. tegelikult oli see arutu treenimine ikkagi päris laastav. Periooditi oli mul probleeme südame rütmihäirete ja vererõhuga, südameklapid lasid läbi ning arvati, et võis olla ka südamelihase põletik. Mingil hetkel oli ületreening nii kõva, et enam ei jaksanud normaalselt ka igapäevaelulisi toiminguid teha. Pidev väsimus mattis enda alla, olin päris tihti tujust ära. Samas tahe sporti teha oli ikka alles, lihtsalt keha ei jõudnud järele,“ kirjeldas Lätt koormusest põhjustatud tervisemuresid.

Ületreenimisel on pikaaegsed negatiivsed tagajärjed

Ületreenimisel võivad olla tõsised tagajärjed, mis võivad ka hilisemas elus painama jääda. Üldiselt jagatakse ületreenimise kaheks – ülepingutus ja ülekoormus. Kuigi mehhanismid on neil sarnased, seisneb peamine erinevus selles, et ülepingutus on lühiajalise ületreenimise tulem, ülekoormuse puhul on tegemist juba pikaajalisema ning tõsisema probleemiga, mis hõlmab inimese elu tervikuna. Kui ülepingutusest taastumiseks võib kuluda kuni kaks nädalat, siis ülekoormusega toimetulek võtab juba kauem.

Esimesed ületreenituse sümptomid, mille spordiarst Agnes Mägi „Noorte spordiaabits“ „välja on toonud, on:

• väsimus,

• isutus

• unehäired,

• seedehäired,

• kehakaalu langus.

Muuhulgas on välja toodud veel motivatsiooni ja keskendumisvõime langus, meeleoluhäired, sagedased haigestumised (viirusnakkused), sagenevad vead koordinatsioonis, pulss on puhkeolekus tavapärasest kõrgem või madalam, aeglasem taastumine, vererõhuväärtuste kõrgenemine, lihaskangus ja,-valu, ning tütarlastel ebaregulaarsed menstruatsioonid või nende ärajäämine.

Kuidas ületreeningut vältida?

„Noorte spordiaabitsa“ ekspertidele tuginedes on oluline eelkõige piisav taastumine, optimaalne treeningkoormus, puhkus ning tasakaalustatud toitumine.

• Ülekoormuse vältimiseks peavad treening ja võistluskoormused vastama kehalisele ja vaimsele ettevalmistusele.

• Pärast rasket treeningtsüklit või võistlusperioodi vajab noor taastumisnädalat. Üks või kaks päeva nädalas peavad kindlasti jääma puhkamiseks.

• Ülekoormuse riski vähendamiseks tuleb süüa tasakaalustatult ja kulutatud energiakogusele vastavalt. Oluline on tarbida piisavalt vedelikku.

• Teismeline vajab vähemalt 8–10 tundi und ööpäevas. Uni on sama tähtis kui söömine, joomine ja hingamine, sel ajal organism taastub.

• Haigestumisel, näiteks viirusnakkustesse, tuleb trenni tegemine kuni terveks saamiseni katki jätta.

• Rasketest treeningutest ja võistlustest taastumiseks on tarvis keskenduda lihashooldusele.

Igapäevane liikumine on sportimise tugisammas ja tervise alustala

Üldiselt soovitavad eksperdid 12-15-aastastel noortel aktiivselt treenida vähemalt kolmel päeval nädalas, ühe treeningu pikkus võiks olla kuni kaks tundi. See teeb kokku umbes 6-12 tundi treeningut, mille vältel peaks keskenduma lihaste tugevusele ning aeroobsele treeningule. Treeningkoormuse tõstmisel on oluline meeles pidada, et koormuse mahtu tuleb suurendada järk-järgult.

Lisaks sportimisele rõhuvad terviseeksperdid ka treeninguvälise aktiivsuse mahu suurendamisele – 11-16-aastased noored peaksid mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikuma iga päev, vähemalt 60 minutit, kas siis järjest või päeva peale kokku. Selline treeningrutiin aitab ekspertide sõnul tõsta kehalist ettevalmistust, tugevdab tervist, ning loob funktsionaalse baasi sportlikuks spetsialiseerumiseks. Niisamuti aitab järk-järguline treeningkoormuse tõstmine vältida ületreenimist ja sellest tulenevaid terviseprobleeme.

„Noorte spordiaabits“ on praktiline ja igapäevane abimees noorte toetamisel treeningutel ning tasakaalustatud elustiili leidmisel. Raamat on sündinud endiste (tipp)sportlaste, arstide ja treenerite koostööna, ning pakub teaduspõhist ja kogemustele tuginevaid nõuandeid, et noori nende treeningutel parimal võimalikul viisil toetada.