Henri Drell: olen terve elu pidanud ennast korvpallis tõestama

Värskelt ilmunud Noorte Spordiaabitsas jagab oma sporditeekonna kogemust korvpalliproff Henri Drell, kelle enesekindlus ja spordiarmastus on viinud ta läbi Euroopa tippliigade NBA-sse.

2023. aasta märtsis jooksis ta oma NBA debüütmängus platsile Chicago Bullsi ridades – teise eestlasena selles Ameerika legendaarses profiliigas.

„Kui olin viieteistkümnene, küsiti minult Audentese spordikoolis, kus ma näen ennast viie aasta pärast. Vastasin: NBA-s. Mul on kogu aeg kuskil sees olnud teadmine, et soovin jõuda välja NBA-sse,“ tõi Drell Spordiaabitsas esile.

Ta lisas, et on üles kasvanud sellises keskkonnas, kus tuli ennast pidevalt tõestada. „Juba algusest peale, ükskõik millisesse meeskonda ma läksin, mind ei võetud kunagi kui liidermängijat, minusse ei usutud. Sealt tulebki, et kui keegi mind halvustab, siis ma soovin näidata, et tal ei olnud õigus. Minu NBA-sse jõudmise juttu ei võtnud tõsiselt keegi kuni 2023. aasta suveni. Nii et jah, olen pidanud ennast pidevalt tõestama...,“ avaldas Drell.

Enesekindlus on viinud sihile

Drell nendib spordiaabitsa kogemusloos, et noorena ei nähtud temas eriti head korvpallurit, kuid ta ise on alati olnud enesekindel ja see on viinud teda edasi.

„Ausalt öeldes arvasin noorena endast päris palju. Enda meelest mängisin teistest paremini, kuigi tegelikult see nii ei olnud. Miniklassis Reaalkooli tiimis ei saanud ma väga hästi hakkama. Olin ka kõige noorem ja eks vanemad ikka panevad nooremaid proovile. Sain tunda norimist, ütlesin vastu, ja nii see käis. 12-aastaselt läksin Kalev/Cramo klubisse ja seal hakkas vähehaaval paremini minema. Potentsiaali nähti, aga minu füüsilised võimed kasvueas ei tulnud järele. Olin hilise arenguga, pikk ja kõhn. Raske oli mängida platsil nendega, kellel oli kehamassi kõvasti rohkem,“ meenutas ta.

Karm kool aitas areneda

„Kõva kooli andsid suved Snelli staadionil. 12–15-aastaselt käisime viie kuni seitsme sõbraga suviti iga päev seal. Snellis käis mängimas ka meist palju vanemate meeste tiim. Tavaliselt läks alati viis-viis mänguks ja saime oma osavusega päris hästi meestele vastu, kuigi nad olid meist füüsiliselt palju-palju üle. Haiget sai korralikult ja mingit nunnutamist ei olnud. Olime üsna enesekindlad ja rääkisime neile korralikult vastu, tihtipeale läks seal „seisuks“ või vaidlemiseks,“ lausus Drell.

Küsimusele, milline on parim tiim, vastas Drell, et selleks on sõprade tiim, kus on mõnus üksteisemõistmine. Kõigil on hea meel, kui läheb hästi. Kehval päeval usutakse, et küll ühel hetkel läheb jälle hästi. Kõik võitlevad, on päriselt hea ja lahe mängida. „Noorena käisin trennides juba ainuüksi seltskonna pärast. Teistega koos olemine hoidis mind korvpalli juures siis, kui ma veel mängijana hea ei olnud,“ rõhutas Drell.

***

Spordiaabitsa triloogia on Eesti spordihariduse teekonna teoste sai. Esimene pääsuke on „Lapse spordiaabits“, mis on abiks peamiselt 6.-11. aastastele lastele. Sel aastal ilmus triloogia teine pääsuke „Noorte spordiaabits“, mis on suunatud noortele vanuses 11-16.

Et laste haridustee spordis vanemaks saades ei katkeks, on plaanis välja anda veel üks raamat: 16+ aastastele (sport kui elukutse), mis valmib 2025. aasta lõpuks. Kolmeosaline sari moodustab terviku, mis on abimeheks lapsevanemale, lapsele ja treenerile laste liikumisharjumuste valikul, tervislike valikute tegemisel ja teaduspõhisel treeningul kuni tippspordini välja.

Spordiaabitsad on saadaval spordiaabits.ee või Apollo kauplustest üle Eesti.