Tuuli Tomingat tabasid Soomes ebameeldivad üllatused: appi tuli võtta deodorant ja tulemasin

Laskesuusataja Tuuli Tominga jaoks algas hooaeg Kontiolahti MK-etapil üle kivide ja kändude.

Topauto blogis kirjeldab Tomingas, et ilmselt pole Kontiolahti ühegi laskesuusataja lemmik võistluspaik, sest seal on pime, külm ja kõle.

„Luksuslikust hotellist oli asi kaugel. Pesema pääses läbi õue. Duširuumi ennast seal ei köetud, aga kraanist tuli sooja vett, et polnud häda miskit. Väikestest ebamugavustest olenemata see elamine isegi meeldis mulle, ruumi jagus ja olime eemal kärast-mürast,“ meenuts metsamajakeses ööbinud Tomingas oma askeetlikke elamistingimusi.

„Tuba oli pikalt kütmata olnud ja soojenedes ärkas talveunest massiivsetes kogustes kärbseid. Kärbsehorde oli vaja kuidagi hävitada. Neid moosikärbseid piitsaga efektiivselt nottida ei olnud võimalik. Palun kõigil kodus mitte järele proovida, aga appi tuli võtta deodorant ja tulemasin,“ lisas ta.

Tomingas tegi esimesel MK-etapil vaid kaks starti, sest otsustas loobuda nii segateatest kui ka sprindivõistlusest. „MK-sari algas segateadetega. Mul polnud suurt tahtmist seda võistlust kaasa teha ja minu soovidele tuldi vastu. Põhjus oli lihtne, ma ei tahtnud tulevaste startide nimel kurnata keha pehmel ja aeglasel rajal võistlemisega. Alguses tundus see valik üsna egoistliku otsusena, mu süda isegi valutas selle tõttu. Aga üsna pea sai selgeks, et võib-olla polnudki minu otsus niivõrd rahvavaenulik…“ sedastas Tomingas.

Samas ei näidanud ta head minekut ka naiste teatesõidus ning lühikesel tavadistantsil, kus piirdus 76. kohaga.

Esimeses tagasilöögis süüdistas suuski

„Minu MK-karussell algas naiste teatega, kus esindasin Eestit teises vahetuses. Olgugi, et võistlus algas üsna hilja, suutsin päeval hästi toimetada ja keha oli õhtul suureks pingutuseks valmis. Regina tegi vapustava esimese vahetuse ja sain teate kätte 4. naisena, 3. koht kohe minu ees. Ideaalne positsioon. See tähendab, et mul oli võimalus sõita kiireimate tuules, mis üldjuhul mulle probleeme pole valmistanud. Palju raskem oleks tagaotsast hakata üksinda pusima ja kukkuda nii-öelda mugavustsooni tiksuma,“ selgitas Tomingas.

„Panin kohe Tšehhi tiimi 2. vahetuse sõitjale Davidovale järele ja esimene sirge tunduski kõik toimivat. Kui platoo lõppes, järgnes sellele pikk kiire laskumine, mille lõpus tekkis mul Davidovaga sisse vahe. Kangutasin enda arust korralikult, aga Davidova ja nüüd juba ka üks noor ja väle rootslanna Sara Andersson vajusid eest. Algas tõus ja ma surusin end neile järele. Seinatõusu otsas olin neil veel kannul, aga niipea kui algsas tiirueelne platoo, jõudsid nad iga tõukega must kaugemale ja kaugemale. Sel hetkel lõin pisut käega ja ei hakanud hammastega neist kinni hoidma, sest enne laskmist pole mõistlik end punasesse ajada. Okei, tiiru jõudes olin Eestit kukutanud, aga tabasin õnneks kiirelt kõik märgid ja olin valmis nüüd eelmisel ringil juhtunu tasa tegema. Kühveldasin, kuis jaksasin, aga ei suutnud ees olevatele lähemale jõuda, vastupidi, hoopis mina olin see, kellest mööduti. Olin kindel, et asi on suusas,“ lisas ta.

Tomingase sõnul oli tegemist tema lemmiku suusapaariga, mida on kasutanud alates märtsi algusest. „See suusk on selle aja jooksul kõvasti vatti saanud. On aja küsimus, millal see puruneb, sest ühel suusal oli kant kergelt lahti tulnud. Kui panna suusad kindlatesse jalgadesse, st et katkine osa jääks välisküljele siis ei takista see kuidagi sõitmist. Kartsin, et nüüd tabas mind see hetk, kui suusk lagunes täielikult. Mul polnud niikuinii aega jääda suusapõhju analüüsima ja seega pidin edasi uhama. Püstitiirus vajasin kaht varupadrunit ja kukutasin Eestit veelgi. Vähe sellest, tiirust välja sõites käisin veel käpuli. Tegin viimase ringi lõpuni ja andsin teate üle 11. positsioonil, seejuures olin juurde kaotanud pea poolteist minutit. Katastroof!“

Individuaal ehk küsimusi on rohkem kui vastuseid

Mis puudutab individuaaldistantsi, siis arvas Tomingas, et uue suusapaariga õnnestub loodetud kiirus üles leida. Aga võta näpust...

„Kõik tundus hästi, aga minu optimism hääbus kiirelt, kui lasin esimeses tiirus kaks trahvi. Sain tiirust välja sõites teada möödalaskude tagamaad. Nimelt oli tuul võrreldes pealelaskmisega ära kukkukunud ja tegelikult oleksin pidanud reageerima enne laskmist parandustega. Mis seal ikka, nüüd tuli rajal vihasemalt panna. Üsna kiirelt taipasin, et minu mõistes „kiire“ sõit pole kaugeltki kiire, sest teise ringi lõpus möödus Lampic, kes startis minust tervelt minuti hiljem. Kuna kohe järgnes püstilaskmine, siis talle sappa ma ei haakinud. Lasin nulli ja jätkasin võistlust segaduses. Jälle sõidan ma müstiliselt aeglaselt, kellegagi sammu pidada ei jõua ja kiiremini ka sõita ei oska!“ kirjeldas Tomingas oma mõttekäiku.

„Finišis olin pettunud, aga siis ei olnud ma veel sõiduaegadega kursis. Kui kõik olid lõpetanud ja analüüsist vaatas mulle vastu müstiliselt suur sõidukaotus, vajus mu süda saapasäärde. Ma ei lonkinud, ma ei tundnud end otseselt halvasti, kuidas see sõidukaotus nii suureks sai minna? Nii palju küsimusi, nii vähe vastuseid,“ oli laskesuusataja nõutu.

Tomingas oli mõistagi väga löödud ja edasise pettumuse vältimiseks otsustas ta sprindivõistlusest loobuda.

„Olin mentaalselt maapõhjas ja pettumusest välja saamine võttis rohkem kui ööpäev. Selge oli see, et võistlemine mind antud situatsioonis paremaks ei tee ja ausalt öeldes ei elaks ma enam mentaalselt üle järjekordset ebaõnnestunud võistlust. Otsustasime treeneriga sprindist loobuda. Võtsime minu võistlused üksipulgi lahti ja jõudsime järeldusele, et suurimad kaotused tekkisid just kergetel osadel. Tõuse olin sõitnud hästi. Suusk pole kindlasti olnud parim, aga kurja juur oli ilmselt siiski laugete osade tuimalt sõitmises. Põhjus ei saa olla funktsioonis, pigem on tegu lihasväsimuse või magava närvisüsteemiga. Mis iganes see probleem ka poleks, vaja on leida värskust ja särtsu ning seda me viimastel Kontiolahti päevadel taga ajada püüdsime. Tehtud said ka vereanalüüsid, ehk annavad sealt saadud tulemused mingeid vastuseid,“ loodab Tomingas, et Hochfilzeni etapil on kõik jälle hästi.

„Olen nukker, olen segaduses. Aga ma ei ole alla andnud, töötan plaanipäraselt. Olen kindel, et see jama laheneb kiirelt,“ sedastas ta.