KOMMENTAAR | Aigro on kõva, aga miks eestlased suusatada ei jõua?

Suusatalve algus erilist optimismi ei süsti, sest sportlaste areng, kui jätta välja Artti Aigro, on olnud kesine või olematu.

Nüüd, kus tänavuse suusatalve kaks nädalavahetust on ajalooks saanud, võib teha esimese kokkuvõtte, mis ühest küljest suurt ei ütle, sest tiitlivõistlused toimuvad alles kevade hakul, ent teisalt küll. Tuleb tõdeda, et hooajaeelsed prognoosid olid märksa optimistlikumad, kui tegelikkus (nii on enamasti alati) ning arenguhüppe on teinud vaid need, kes liiguvad mäest alla. Meeldivaid üllatusi siiski leidub, aga üksikute sõitudena. Vaid suusahüppaja Artti Aigro on suvega tõstnud oma taset kahe trepiastme võrra, kuid temalgi on poodiumini veel minna.

Niisiis alanud talve märksõnad... Üks neist kõlab: minge treenima Norrasse, kus harjutavad meie parim kahevõistleja, suusataja ja suusahüppaja. Või siis nühkige neil aladel koduradasid koduste treenerite käe all teadmises, et MK-sarjas 30 sekka te ei jõua. Vähemalt nii näitab senine reaalsus.