KOMMENTAAR | Suured saunad ja ebavõrdsus. Kas me sellist Meistrite liigat tahtsimegi?

Jalgpalli Meistrite liiga uus formaat võib küll tuua fännidele rohkem põnevaid ja kaasahaaravaid kohtumisi, kuid see on ka kõik.

Tänavusest hooajast kaotati pikki aastaid Meistrite liigas kasutusel olnud süsteem, mille kohaselt moodustati kaheksa neljaliikmelist alagruppi, kust pääsesid edasi järgmisesse ringi kaks paremat. Alates sellest sügisest saab Euroopa tugevaimas klubisarjas kaasa lüüa neli meeskonda rohkem ning kõik 36 klubi mängivad ühes liigas nii-öelda Šveitsi süsteemi järgi kaheksa kohtumist. Kõikide klubide vastased loositi tugevusgruppide alusel. Kas muudatusega on pandud täkkesse või mitte?

Otsest vastust pole, kuid argumente selle kasuks, et tegemist on täieliku absurdiga on küll ja veel. Uue süsteemi tulekuga on küll igas voorus vähemalt paberil mitmeid suuri kohtumisi, kuid vaadates üldist pilti, kaldub lõviosa mängudest selgelt ühele poole. Ka üllatustulemusi, mis lisaks kõigele vürtsi ja on jalgpalli magusaim osa, on äärmiselt vähe.