Seaduse järgi saab kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapital oma eelarve alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumisest. Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa selgitas, et kui nende aktsiiside laekumine ei ole eriliselt kasvanud, siis hasartmängumaksu laekumine on pidevalt kasvanud, vahendab Eesti rahvusringhäälingu uudisteportaal.

„Nüüd, kui me saime kätte rahandusministeeriumi eelarve prognoosid kuni aastani 2028, siis jätkuvalt alkoholi- ja tubakaaktsiisi [laekumine] ei kasva või see kasvab väga vähe. Alates 2026. aastast, kui tuleb uus hasartmängumaksu määrade tõus, tuleb jällegi hasartmängule päris palju lisa,“ kirjeldas Allikmaa olukorda.

„See siis viiski järeldusele, et kui teiste seitsme sihtkapitali vahendid kasvavad päris jõudsalt, siis spordi sihtkapitali eelarve alates 2022. aastast kuni 2028 praktiliselt mitte. Ja selle tõttu me pidasime vajalikuks 0,5 protsenti tubaka- ja alkoholiaktsiisist, mis läheb spordile, kaotame selle jäiga seose ära ja võrdsustame rahastamise alused kõigi ülejäänud seitsme sihtkapitaliga.“

Kümne aasta jooksul on hasartmängumaksu laekumine praktiliselt kahekordistunud. Statistikaameti andmete järgi laekus aastal 2013 hasartmängumaksust üle 21 miljoni euro. Eelmisel aastal oli see summa üle 48 miljoni.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena