Tallinna linnavalitsuse 2025. aasta eelarve seletuskirjas on Lasnamäele Tondiraba piirkonda planeeritava olümpiaujula projekti kohta kirjas järgmine: „Uuesti alustatakse Varraku tänavale spordi ja vaba aja rajatiste projekteerimisega, millest olulisim on linna rajatav olümpiastandarditele vastav ujula.“

„Põhimõtteliselt hakatakse projektiga otsast peale. Eelmise projekti valmistamine ja kohendamine võttis aega kaks-kolm aastat. Paistab, et neil on tõsine plaan sellega edasi minna, aga plaan oli tõsine ka neli aastat tagasi,“ teadis linna plaanidest Delfile rääkida Eesti Ujumisliidu juhatuse liige Toni Meijel, kes viimastel kuudel linnaga sel teemal aktiivselt on suhelnud.

Tänavu juunis pani Tallinn olümpiaujula ehitamise plaanid pausile, kuna kultuuriministeerium teatas, et riigil pole võimalik ujula rajamist toetada. Linn oli kevadel küsinud riigieelarvest 50-meetrise ujulaga spordikompleksi rajamiseks 9 925 000 eurot.

Tallinna abilinnapea Kaarel Oja selgitas Delfile, miks juunis olümpiaujula projekt üldse pausile pandi: „Põhjus oli rahaline. Tekkis olukord, kus linnal oleks tekkinud kohustus maksta arendajale investeerimistoetusena suurusjärgus 20 miljonit eurot, mis oli kolmandik selle projekti eelarvest. Kaitset avalikule huvile või selget sõnastust, mida linn sellest projektist saab, tegelikult ei olnud. Kõiki asjaolusid rahulikult üle vaadates tekkis arusaamine, et selle 20 miljoni eest oleks võimalik ujula tegelikult valmis ehitada, ilma kõige muuta - hotell, suur pallimänguvälja, spaa jne -, mida arendaja selle juurde kavandas. Sama raha eest on meil võimalik ehitada ujula, mis jääks linnale.“

2025. aasta eelarves on Oja sõnul ujula projekteerimisele planeeritud 250 000 eurot. „Oleme ära otsustanud selle, et see ala, kuhu ka suurt spordikompleksi kavandati, võimaldab sinna teha enamat kui lihtsalt ujula. Me võime sisuliselt alustada ujula arhitektuurikonkursiga ning samal ajal alustada hoonestusõiguskonkurssiga kõikideks muudeks funktsioonideks ehk leida sellele poolele erahuvi,“ jätkas Oja.

„250 000 on meie hinnangul piisav selleks, et ideekavandi ja arhitektuurikonkurss läbi viia ning projekteerijaga lepingusse minna ja esimene projekteerimisarve ära maksta. Põhilised projekteerimisrahad jäävad 2026. aastasse, aga projekteerimistöö alustamiseks on kõik vajalik olemas.“

Detsembris on Tallinna ja ujumisliidu esindajad minemas tutvuma hiljuti valminud Vilniuse ujulaga. „Seda selleks, et näha ja aru saada, kuidas toimivad mitmed uued põnevad tehnoloogiat, mida selle ehitamisel on kasutatud,“ täpsustas Oja.

Millal Eneli Jefimova, Kregor Zirk ja teised meie ujumistalendid kauaoodatud olümpiabasseini sisse võiks hüpata? „Tahaks uskuda, et 2026. aasta lõpuks on see projekteeritud ning ehitushange läbi viidud. Kui ehitus võtab poolteist või kaks aastat, siis võiks sinna 2028. aastal sisse hüpata. Seda, et see enne 2028. aasta olümpiat valmib, lubada ei julge. Kindel on, et 2028. aasta olümpiaks treenida seal veel järjepidevalt ei saa,“ vastas Oja.

Kadrioru staadion, Sõle spordikeskuse juurdeehitus ja jalgpallihall Lasnamäel

Kokku planeeritakse Tallinna linna spordi ja liikumisharrastuse valdkonna investeeringute mahuks uuel aastal 8,2 miljonit eurot. Olulisem objekt on 2026. aastal 100. sünnipäeva tähistava Kadrioru staadioni tervikrenoveerimine, mis hõlmab peaareeni ja -tribüüne, jalgpalliväljakut koos tribüüniga, samuti teid, platse ja piirdeaedu.

Seoses Tallinna valimisega 2025. aasta Euroopa spordipealinnaks valmivad kõigis linnaosades uued avalikud spordirajatised. Jätkatakse Sõle spordikeskuse juurdeehitise ettevalmistustöid ja kesklinna alustatakse Rannavärava staadioni projekteerimist. Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga alustatakse aadressile Punane tn 69 aasta läbi kasutatava statsionaarse jalgpallihalli projekteerimist ja ehitust. Jätkuvad Ilmarise tänavale ekstreemspordi väljaku ja Õismäele avaliku uisuväljaku rajamine.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena