Olümpiast unistavad kurlingunaised ihkavad EM-ilt kohta esikaheksas, mis võimaldaks sinilindu edasi püüda

Valitsev Euroopa kuues kurlingunaiskond koosseisus Liisa Turmann, Erika Tuvike, Heili Grossmann ja Kerli Laidsalu alustab 16. novembril Soomes Lohjas EM-i eesmärgiga mahtuda kaheksa parema sekka, mis viiks nad ka MM-ile ning aitaks püüda kohta 2026. aasta olümpial.

Eelmisel aastal Šotimaal toimunud Euroopa meistrivõistlustel ajaloolisele kuuendale kohale tulnud Eesti kurlingunaiskond alustab norralasest treeneri Magnus Nedregotteni käe all hooaega, mille peaeesmärk on saavutada pääs järgmise aasta detsembris toimuvale viimasele olümpia valikturniirile, kus mängus on viimased kaks olümpiapääset. Kokku pääseb olümpiale ainult kümme naiskonda.

EM-il on naiste esimene eesmärk mahtuda kaheksa parema sekka, mis tagaks pääsu 2025. aasta märtsis Lõuna-Koreas toimuvale MM-ile. EM-i üheksanda ja kümnendana lõpetavad naiskonnad langevad B-divisjoni.

Medalitest kurlingunaiskond kõva häälega unistada ei julge, sest selle liikmed käivad MK-etappidel ja tiitlivõistlustel Eestit esindamas eranditult tavatöö kõrvalt. Erika Tuvike töötab advokaadina, Heili Grossmann rahvusvahelise firma personaliosakonnas projektijuhina, Liisa Turmann kurlinguliidu peasekretärina ja Kerli Laidsalu on tegev tarkvaraettevõttes turundus- ja personalivaldkonnas. Naised ei salga, et ajavad tihti tööasju ka võistlusreisidel olles.

Küsimusele, kas naised loobuksid oma tavatööst, kui saaks üksnes profitasemel kurlingut mängida, vastasid kõik reedel meedia jaoks korraldatud näidistreeningul kohal olnud naised – nelikust polnud kohal ainult Laidsalu – jaatavalt.

„Mulle ka väga meeldiks. Tegelikult on see aeg, mil sa saad profisportlane üldse olla, väga piiratud. Miks mitte panustada sel perioodil sajaga. Oleks väga lahe väljakutse, kui see vaid võimalik oleks,“ sekundeeris talle Grossmann.

Naiskonna treener Nedregotten, kümnekordne maailmameister ja kahel olümpial osalenud norralane, kiidab naiste pühendumust ja visadust töö kõrvalt laagris olles kaks-kolm korda päevast poolteist kuni kaks tundi trenni teha. Võistlusnädalatel ollakse Eestist eemal neljapäevast pühapäevani. Nedregotten möönab, et täisprofessionaalselt kurlingule keskendumine võimaldaks naistel kõrgemaid eesmärke seada.

„Hea meel on näha, et nad usaldavad protsessi, ja see on peegeldunud juba ka tulemustes. Muidugi on neil veel palju areneda, et jõuda sinna, kus on sellised tipptiimid, nagu Šotimaa, Šveitsi ja teiste omad. Praegu pole veel realistlik medalitele mõelda, sest medalinaiskondades on ikkagi täiskohaga kurlingumängijad. Me pole veel finantsiliselt nii tugevad, et neile kandadele astuda,“ rääkis Nedregotten, kes Pekingi olümpial võitis hõbemedali ja Pyeongchangi olümpial pronksi ning treenib Eesti naiskonda alates eelmise aasta suvest.

Nedregotten näeb, kuidas olümpiaeesmärk naistel silmad põlema paneb, kuid tõdeb, et trennis pidevalt omavahel olümpiast ei räägita.

„Rääkisime sellest rohkem hooaja eesmärke paika pannes. Nüüd keskendume sellele, milles saame ise paremad olla, et selle saavutuseni jõuda. Olümpia on kõigi jaoks müütiline asi, eriti kui sa pole seal varem käinud. Tundub, nagu see oleks midagi maavälist ja tohutut. Olles seal paar korda käinud, võin öelda, et see on tegelikult turniir nagu kõik teisedki.“

Suurt inspiratsiooni ammutavad kurlingunaised ka Eesti segapaarist Harri Lillest ja Marie Kaldveest, kes võitsid aprillis MM-il hõbemedali, teenisid sellega äärmiselt väärtuslikke olümpiapunkte ja kellest said Eesti olümpiakomitee toetuste mõttes A-kategooria sportlased.

„Oleme nendega siin külg külje kõrval treeninud ning meie suur unistus on kõik koos olümpiale minna. Neilt on nii mõndagi õppida ning koos treenides püsib ka motivatsioon kõrge. Tänu nendele on kogu aeg siht silme ees,“ märkis Grossmann.

Naiskonna kapteni Turmanni jaoks on segapaariga koos treenimisel veel perekondlik kasu sees, sest sedasi saab ta rohkem aega veeta oma õega. „Tihtipeale on kas tema või olen mina kuskil lennus. Hallis näeme üksteist rohkem, meil on võimalus siin Mariega kvaliteetaega veeta,“ sõnas ta.

Sel hooajal mängitud neljast MK-etapist jõudis Eesti kurlingunaiskond viimasel kahel veerandfinaali ehk alagrupist ühe sammu võrra edasi. Oktoobri keskel toimunud kodusel MK-etapil, kus konkurents oli pisut hõredam, jõudis naiskond finaali, kaotades seal Türgile.