Väravaterohke avapoolaeg lõppes viigiliselt 20:20. Teise poolaja algul läks Eesti esmakordselt juhtima, kui Mihkel Lõpp 35. minutil värava viskas. Viis minutit hiljem viis Karl Roosna värav meie koondise kahega ette, 26:24. Kodumeeskond tuli aga järele ja tegi 28:28 seisult 4:0 vahespurdi. Eesti meeskond jõudis veel korraks vaid kahe värava kaugusele, kui Hendrik Varuli tabamus kaks minutit enne lõppu tegi seisuks 33:35, kuid paraku mängu päästa enam ei suudetud.

Karl Toom oli meie resultatiivseim 11 väravaga. Jürgen Rooba tõi 7 ja Karl Roosna 4 väravat. Võitjate parimaks tõusis kümme väravat visanud Martin Serafimov.

„Mäng algas meie jaoks kaitses üsna raskelt. Nad tulid ikkagi väga suure hooga peale ja me saime ülipalju kaheminutilisi karistusi. Vaatamata sellele, et mängisime põhimõtteliselt pool esimest poolaega vähemuses, suutsime avapoolaja viigiga lõpetada, mis on väga kõva,“ kommenteeris Jürgen Rooba. „Teisel poolajal oli samamoodi: kaitses olime võib-olla liiga pehmed ja rünnakul eksisime kergete visetega. Sellise meeskonna vastu oli see täiesti piisav.“

„Teise poolaja väike mõõn jäi praegu kripeldama,“ rääkis koondise peatreener Martin Noodla ERR-ile. „Tegelikkuses tegime päris ilusaid asju, suutsime aktiivselt survestada, natuke kaotasime olukorrad keskelt võimsusega, sealt ujuti läbi. Poistele au, võideldi kõvasti.“

Põhja-Makedoonia sai kohtumise jooksul lausa 12 seitsme meetri karistusviset, Eesti vaid ühe. „See on... Balkanimaad. Teada on, et siin pole lihtne mängida ja teatud olukorrad... on. Aeg-ajalt Balkanimaal kisuvad suures saalis ühele poole,“ tõdes peatreener.

Eestiga samas alagrupis mängivad veel Sloveenia ja Leedu. Järgnevalt mängib meie koondis pühapäeval kodus Sloveeniaga. Järgmise aasta märtsis kohtutakse kahel korral Leeduga ning mais peetakse kaks viimast matši.

Valikmänge peetakse kokku kaheksas alagrupis, finaalturniirile pääsevad iga alagrupi kaks paremat ja nelja alagrupi parim kolmas meeskond. Kusjuures viimase puhul arvestatakse vaid mänge grupis eesolevate meeskondade vastu. Mis omakorda tähendab, et iga mäng ja seis on Eesti koondisele ülitähtis.

Põhja-Makedoonia tuli 2012. aastal Euroopa meistrivõistlustel koguni viiendale kohale, kuid pärast seda päris selle tasemeni enam ei ole küünditud. Kuigi finaalturniiridele on ka viimastel aastatel peale saadud, siis on kohad jäänud pigem tagumisse otsa.

Meeste käsipallikoondis esimeseks EM-i kvalifikatsiooni tsükliks:

Rasmus Ots, Hendrik Koks, Karl Roosna (kõik Viljandi HC), Mihkel Lõpp, Armis Priskus (mõlemad EHV AUE, Saksamaa), Karl Kõverik (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper), Mathias Rebane, Jürgen Rooba, Hendrik Varul, Alfred Timmo (kõik Põlva Serviti) Ott Varik (Akureyr, Island), Andris Celminš (Mistra), Karl Toom, Dener Jaanimaa (mõlemad Sulaibikhat SC, Kuwait), David Mamporia (HC Empor Rostock, Saksamaa), Markus Viitkar (HIF Karlskona, Rootsi), Artur Morgenson (Siuntio IF, Soome)

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena