KUULA | „Tõelised võitjad“. Kaia Kollo ja Laura Rogenbaum: tahame, et kõikide perede lapsed kasvaksid nägemusega, et on üks ühiskond, ühed inimesed, kõik teevad sporti
Oktoobris on podcasti „Tõelised võitjad“ külalisteks Eesti Paralümpiakomitee liikumisharrastuse juht Kaia Kollo ja spordidirektor Laura Rogenbaum. Nendega vestlesid Maikel Mõttus ja Jüri Lehtmets.
Teemaks olid nii Pariisis kogetud elamused ja nähtud lahendused ning tulevikuplaanid, millega tuua uusi inimesi paraspordi juurde ning vähendada tava- ja paraspordi vahel olevat lõhet ühiskonnas.
“See on ju tegelikult see ühiskond, kuhu me jõuda tahame, et kõikide perede lapsed kasvaksid nägemusega, et on üks ühiskond, ühed inimesed, kõik teevad sporti, kõik on kaasatud“ tõdeti stuudios.
Paraspordi podcast „Tõelised võitjad“ valmib Delfi ja Eesti Paralümpiakomitee koostöös, saadet toetab Malta Ordu Sihtasustus Eestis.
Saate transkriptsioon vaegkuuljatele:
Maikel Mõttus
Tere hommikust, head kuulajad. Eesti paralümpiakomitee ja Delfi koostöös läheb eetrisse raadiosaade Tõelised Võitjad ning selle valmimist toetab Malta Ordu Sihtasutus Eestis. Saatejuht Maikel Mõttust toetab ägedate päikseprillidega SU.VI Eyewear ning minu ja saatejuht Jüri Lehtmetsa 2024. aasta oktoobrikuu külalisteks on täna Eesti paralümpiakomitee spordidirektor Laura Rogenbaum ja liikumisharrastuse juht Kaia Kollo. Tere tulemast ja väga meeldiv, et leidsite aega täna hommikul.
Laura Rogenbaum
Tere!
Kaia Kollo
Tere!
Maikel Mõttus
Väga vahva, et räägime siis taaskord sellest toredast paralümpiast, mis meil oli aga ka kõigest eelnevast ja loodetavasti tulevikust ka. Et on teil vaim selleks valmis?
Laura Rogenbaum
Jah, absoluutselt! Põnevad teemad.
Maikel Mõttus
Aga ma teen siis otsa otsa lahti ja saame teiega tuttavaks ning küsin, et milline on siis kummagi teie puhul teie enda suhe spordiga elus läbivalt ja praegu igapäevaselt?
Laura Rogenbaum
Mina olen siis väikesest saadik mänginud võrkpalli olnud selle maailma sees alates täitsa sünnist saadik, pere pere nii-öelda seosed tõttu ka ja siiamaani mängin naiste esiliiga tasemel ja rannavõrkpalli siis ka, aga kui rääkida paraspordist, siis istevõrkpall on olnud minu esimeseks kokkupuuteks paraspordiga. Kuna minu isa oli nõukogude ajal Eesti koondise istevõrkpallitreener, siis tegelikult üsna väiksest saadik olen ma ka selles saalis üles kasvanud ja, ja ka ise seda ala harrastanud. Ja nüüd siis paraolümpiakomitees on ka kõik võimalikud muud kokkupuuted paraspordiga, kõik erinevad alad siis millega Eestis tegeletakse.
Maikel Mõttus
Siis on üsna üsna kindel spordiminevik, olevik ju olemas
Laura Rogenbaum
Tulevik
Maikel Mõttus
Tulevik ka loodetavasti jah.
Kaia Kollo
Mina mina Kaia. Tere! Minul on olnud sporditeekond selline väikesest peale. Ma olen täiesti maalaps, Saaremaalt. Ega seal oligi valida, kas muusika või sport, mina olin spordi sees rohkem, tegin kõiki asju. Mu pere oli sportlik hästi toetav selles osas ja see kõik see sporditegemine oli hästi-hästi loomulik. Mul tuli sport hästi välja, ma kasvasin selle sees, tegin kõiki erinevaid alasid, mida, mida Saaremaal teha oli võimalik, peamiselt oli minu alaks siis kergejõustik.
Ja siis kasvas välja see selliseks natuke rohkem tegemiseks võistlemiseks kuni selleni, et kui siin ülikoolis lõpetasin küll taastusravi eriala ja ma arvan, et see saigi, võib olla üheks selliseks impulsiks ja teekonnaks just see taastusravi valdkonnast paraspordi juurde, et ma olen ise hästi rõõmus selle üle. Et ma olen jõudnud paraspordini, et ma näen, et ise võib-olla ma, ma ei ole päris see füsioterapeut haiglas töötaja, vaid mulle meeldib seda sporti ja füsiot kuidagi kombineerida ja siis seda teekonda järjest ja järjest üles ehitada, et sellest nagu rehabilitatsioonist jõuda. Võib-olla sinna spordi ja, ja selle selle liikumisharrastuse sisse täitsa välja.
Maikel Mõttus
Vaata kui põnev, et sellise lähenemisega inimesi ka, kes seda seda protsessi sellisel kujul naudivad. Väga vahva!
Jüri Lehtmets
Aga siis te olete õppinud ja mis tööd, et igapäevaselt et nii paralümpiakomitees kui ka võib-olla mingeid kõrvaltegevusi ka?
Kaia Kollo
No nagu mina siin just, ma natukene jätkan siis, et ma mainisin, et ma õppisin Tartu Ülikoolis ja lõpetasin füsioteraapia, et füsioterapeut hariduselt sinna kõrvale olen läbinud ka mõned personaaltreenerikoolitused, töötasin jõusaalis, personaaltreenerina, seal nägin, et ei ole inimest, kellel ei oleks nagu mitte midagi viga, et seal rakendasin oma teadmisi. Ja mis veel oli see küsimus?
Jüri Lehtmets
Töö osas ka.
Kaia Kollo
Töö osas on, on minu ülesanne natukene võib-olla jälle sealt sarnaselt edasi. Et liikumisharrastuse juhina on minu ülesandeks teha Eestis teavitustööd, et puudega inimesed võiksid saaksid ja peaksid sporti tegema, see on iga inimese õigus. Ja siis nii-öelda tervele ühiskonnale, seda rohkem, rohkem nagu lähedale tooma ja et ka puudega inimesed näeksid ennast spordi sees rohkem.
Maikel Mõttus
Seda, seda me ka loodame siin oma podcasti tegemisega, et inimeste spordipisikut sütitada, nii et tee on meil ühine, aga Laura?
Laura Rogenbaum
Mina olen samuti õppinud Tartu Ülikoolis, aga siis kehakultuuri eriala lõpetanud bakas ja sealt edasi Tallinna Ülikoolis rekreatsiooni korralduse magistri, ehk siis kombineerinud seda spordivaldkonda, aga sellise ürituse korralduse ja ja sellise taustatööga ja tegelikult on, ongi selline kombinatsioon ka see, mida ma praegu paraolümpiakomitees teen.
Tegelen siis rohkem juba edasijõudnud sportlastega, kes käivad ka rahvusvahelistel võistlustel laagrites välismaal, et kes on nii-öelda juba meie tipud. Ja loomulikult siis paralümpiamängude organiseerimisega, et kui peale vaadates on ju paralümpiamängud iga kahe aasta tagant tali ja suvemängud siis tegelikult see töö seal taga on ikkagi igapäevane, et me ei oota nii-öelda poolteist aastat, kuni järgmised mängud kätte jõuavad, vaid kui üks lõpeb, siis teine kohe algab, et, et see on siis minu peamine tegevus Paralümpiakomitees.
Maikel Mõttus
No selge, siis on pilt väga selge, ma küsin igaks juhuks, et kas ja millistes vabaühendustes te veel tegutsete või või rohkem ei jõua?
Laura Rogenbaum
No mina teen natuke, võib-olla siis mitte just vabaühendus, aga aga teen sellist aktiivset tegevust ka lasteaia laste liikumisharrastuse edendamisel, et töötan ühes väikeses lasteaias väikse kohaga liikumisõpetajana. Et see on selline, siis lastele selle spordimaailma tutvustamise, nii-öelda tutvustan neile selle algeid.
Kaia Kollo
Mina hetkel olen ainult Paralümpiakomitees. Ja nagu enne ma mainisin, siis ma, ma olin personaaltreenerina, tegutsesin praegu lihtsalt, ma näen, et noh, kolme lapse kõrvalt, ma, ma tahaksin rohkem rohkem olla ka pere jaoks olemas, aga kuna lapsed on juba päris päris sellised kaelakandjad, siis, siis mul on tunne, et varsti võib-olla võiks endale midagi juurde leida, et olen, olen toimetanud näiteks Massöörina erinevate sportlaste jaoks, et või mõned sellised personaaltreeningu tunnid. Et see mind aeg-ajalt ikkagi kisub enda juurde. Et natukene lasen settida ja vaatan
Maikel Mõttus
No saab tõdeda, et väga-väga tugeva sportliku eluga inimesed on meil täna stuudios.
Jüri Lehtmets
Tundub nii
Maikel Mõttus
Jah
Kaia Kollo
Ise võiks rohkem sporti teha, võib-olla, võib-olla see on see koht, kuhu, kuhu võiks liikuda.
Maikel Mõttus
Aa jaa, seda kindlasti.
Jüri Lehtmets
Aga kuidas on kõige selle töö juures nagu perekond abiks olnud, et et kuidas nad toetavad või?
Laura Rogenbaum
Mina arvan, et selline spordivaldkonnas töötamine ja eriti kui pere on nagu sama valdkonnaga sina peal, siis ta käibki kuidagi käsikäes. Näiteks mul on viieaastane laps, kes on sünnist saadik minuga väga paljudel erinevatel üritustel kaasas käinud, et selle maailmaga nagu väga kursis teeb kõiki alasid, mida võimalik ja vaatas ka paraolümpiamänge ülekannetes pidevalt. No ja lisaks muidugi kaaslane, kes on samuti asjast huvitatud ja vajadusel aitab ja toetab nõu ja jõuga, et ma arvan, et see kuidagi käib selle selle elu juurde.
Jüri Lehtmets
Mis alal kõige rohkem siis tähelepanu võitis paraolümpial lapsel?
Laura Rogenbaum
No lapsele võitis kindlasti tähelepanu ratastooli korvpall ja talle väga meeldis ka neid jooksuproteesidega jooksjaid vaadata või kuidas nad kaugust hüppasid, et see oli tema jaoks väga põnev, et viie aastasele tema sõnade järgi on need justkui robotjalad ja see maailm on tema jaoks nii põnev ja huvitav vaadata.
Jüri Lehtmets
Et siuke Transformeri vaib niiöelda
Laura Rogenbaum
Absoluutselt
Maikel Mõttus
Midagi taolist
Kaia Kollo
Minul on, siis ma olen, mina olen natukene vanem Laurast, et mul on ka lapsed, natuke vanemad, et nad olid minu, on olnud minuga palju kaasas erinevatel sündmustel või nad nad teavad, mida ma teen. Et mul on hästi hea meel just selle koha pealt, et minu pere...
Kuidas nüüd öelda ei ole kuidagi selle, selle paraspordi või puudega inimeste maailma osas selline nagu ei hoia nagu distantsi või ei ehmata ära, et nende jaoks on see nagunii nii nad on selle sees üles kasvanud, et täiesti okei on, kui on vaja kellelegi tuua ratastool või kellelegi jalad kuskilt tõsta kuskilt näiteks kui on võrkpallil poolte vahetused või midagi abistama, et nad võtavad hästi-hästi loomulikult seda ja nende jaoks on see pigem normaalsus isegi mitte pigem, vaid see ongi normaalsus.
Ja, ja see on minu jaoks hästi hästi toetav olnud, et et nad ei tee sellest nagu mingit tohutut numbrit kuidagi või, või mida Laura puhul ma saan aru, väikesel lapsel see ongi sellised esmakordsed, kogemused on ju, minu lapsed on juba noh, 10 aastat vanemad, et nad kaasavad kõike seda nagunii loomulikult juba
Laura Rogenbaum
Ja omalt poolt ma võin öelda, et see on ju tegelikult see ühiskond, kuhu me jõuda tahame, et kõikide pere lapsed kasvaksid sellise nägemusega, et see ongi, see on üks ühiskond, ühed inimesed, kõik teevad sporti, kõik on kaasatud, et selles osas on Kaia pere suureks eeskujuks.
Maikel Mõttus
Jah, see on see ühiskond, mille poole me kõik siin stuudios olijatena omamoodi pürgime.
Jüri Lehtmets
Jah et ei oleks sellist eraldatust, et me vaatasime seda paralümpia ühte filmi seal ka kes olid nagu ratastooliga sõita, et siis tema algul nagu jääti eemale, siis pärast sai ikkagi koos teistega ka trenni teha.
Kaia Kollo
Nojah, et eks me näeme seda ju ja me saame aru, et noh, et me ei saagi kõiki asju koos teha, et see on ju, see on ju, see on ju loogiline, on ju, et, et et, et seisjad ratastooli korvpallurid koos panna, et nüüd me kõik mängime koos, noh, mõned asjad läheksid ikkagi nagu kuidagi, kuidas ma nüüd ütlen kakofoonia, eks on ju.
Aga, aga et, et näiteks, et istuja ja seisja saavad väga edukalt mängida sulgpalli või, või harrastada koos midagi või et see ratastooliinimene saab sealt uksest läbi, et ta saaks sinna väljakule minna, et noh, need asjad on just mida, mida tasuks nagu mõelda, et jah, muidugi jäävad jäävad osad asjad ikkagi ühele ja osad asjad teisele poolele ka spetsiifiliselt aa lihtsalt et , see mõtteviis oleks nagu natukene rohkem avatud meie ühiskonnas, et see on, see on see suund, mida tahaks rohkem suruda.
Maikel Mõttus
Jah, me oleme sellega nõus ja ja loodame, et see aina aina muutub avatumaks. Aga me saame liikuda teie tegevuse juurde Eesti paralümpiakomitees nüüd oma jutuga ja ma saan küsida teie mõlema käest, et kuidas te sattusite oma huvitavatele ametikohtadele ja kaua olete nendel seda tööd teinud?
Laura Rogenbaum
No mina olen nii-öelda üsna värske sellel ametikohal, olen tänaseks umbes poolteist aastat töötanud paraolümpiakomitees. Ja kuidas ma sattusin? Me õppisime Kaiaga koos sellisel kursusel nagu spordijuht 2.0 paar aastat tagasi ja sealtkaudu kuidagi tuli info, et spordidirektori koht vabaneb ja see oli selline asi, mis pani silma särama, et kohe tundus, et oh, see võib olla midagi minu jaoks.
Ja kuna ma olin oma eelmisel tööl võrkpalli liidus töötanud selleks hetkeks juba seitse aastat, siis oli mõte, et äkki võiks mingeid uusi väljakutseid teha ja tänaseks võin öelda, et ülimalt äge otsus ja äge maailm, kuhu siseneda, on kindlasti veel, mida õppida. Kaial on pikemad kogemused.
Kaia Kollo
No minul jah, paralümpiakomitees, minul saab nüüd juba. äkki ma panen puusse, aga, aga ma arvan, et niisugune neli aastat vist natuke rohkem.
Enne seda noh jah, ma töötasin mõnda aega personaaltreenerina, siis ma sain hästi huvitava pakkumise Eesti kaitseväelt. Ja ma töötasin veidi üle nelja aasta Eesti kaitseväe ridades, kus ma siis olin toetuse väejuhatuses vigastatud, veteranide kehakultuuri ja kultuurivaldkonna koordinaator ehk siis minu hoolealusteks heas mõttes said vigastatud veteranid ja minu selline ülesanne oli nende sportimist siis koordineerida.
Ja ma pidin päriselt ka välja mõtlema, et kuidas, kuidas neid innustada, sportima välja mõelda neile, võib-olla mõned laagrid või samamoodi nagu on praegu minu töö innustada neid osalema, käima trennides. Kaitseväes oli muidugi üheks hästi suureks väljundiks neile veteranidele Invictus mängud ehk võitmatute mängud, mis on ka käinud ju meediast läbi, kus vigastatud veteranid osalevad.
Käisime nendega USAs Kanadas, Austraalias võistlemas, et minu, minu selline sisi sisemine eesmärk oli jõuda sinnamaani, et kuna Eesti on ju nii väike ja, ja meil ei ole ka neid vigastatud veterane nagu tohutult palju, vähemalt sel hetkel, et oli selline minu enda väljakutse oli tekitada sisemine konkurents, mida meil tol hetkel ei olnud. Et lõpuks ma arvan, et ma jõudsin sinnamaani, et meile anti teisel Invitus mängudel teatud arv kohti ja, ja minu eesmärk oli see, et meelitada neid vigastatud veterane nii palju sportima, et tahaks nagu minna rohkem osalejaid, kui päriselt on võimalik, et see nagu võib-olla minu kui siukse spordiinimese niisugune hing on see, et kogu aeg peab nagu mingi ora kergelt olema taga.
Et peab nagu olema millegi poole püüelda. Et see oli minu kaitseväe selline hästi hästi huvitav kogemus, kus minu siis selline esimene paraspordi sihuke touch tuli,
Laura Rogenbaum
Nüüd teeb Kaia seda lihtsalt suuremas mastaabis ja sama asja aga üle terve Eesti
Kaia Kollo
ja, ja siis tuli ja siis tuli selline võimalus, et jah, ma sain. Leidsin selle vist kuulutuse või noh, ikkagi ma suhtlesin sääs paraspordivaldkonnas ja siis tuli info, et näed, et selline koht on. Siis ma mõtlesin, et okei, et mul on siin selline paraspordiväljund. Aga et terve Eesti on nüüd ees, et siis.
Maikel Mõttus
Tööpõld on suur ja lai.
Jüri Lehtmets
Aga mida tuleb eesti paraolümpiakomitees nagu töötates silmas pidada, et viis erinevat on või milliseid isikuomadusi oleks vaja, et püsida selle ameti juures ?
Laura Rogenbaum
Ma arvan, et oluline on ikkagi see tahtmine seda spordipisikut levitada et tegelikult ei ole ju see paras spordimaailm spordimaailmast nii teistmoodi, loomulikult on mingid nüansid, mingid eripärad, millega tuleb kohaneda, samuti kui treenerid, kes teevad oma tööd. Aga treenerite ja ka meie endi teadmised spordist on ju ikkagi olemas ja kõik samad.
Ja noh, kuna me siin rääkisime ka juba ühiskonna sellisest ühtlustamisest siis ma arvan, et seal midagi nagu hullult keerulist või teistmoodi ei olegi, et sport nagu sport ikka inimesed nagu inimesed ikka ja, ja kõikidel on meil mingid eripärad kohaneda.
Kaia Kollo
Ma olen täpselt sama meelt, et, et see me võime samamoodi, noh tegelikult on üldse ma ei tahaks üldse võrrelda, et spordimaailma siis on parastada spordimaailm. Et see on üks spordimaailm, kus me oleme. Ja kui me räägime nii-öelda siis paraspordis tavaspordist minema jälle siin võrdlen on ju, et siis siis ka tavasportlasel ma olen toonud seda võrdlust sageli, et kui, kui ta on vigastada saanud siis samamoodi mõeldakse välja kastist välja natukene.
Et paraspordis on ju täpselt sama moodi, et, et kui on tal mingisugune abivahend vajalik, siis siis on see lihtsalt vajalik ja kui on spordis kellelgi abivahend vajalik, siis on see samamoodi, et me ei tahaks nagu seda vahet tuua. Aga täpselt samamoodi nagu spordimaailmas kannatlikkus mõistlikus vahel peavad olema natukene konkreetsem. Et nii ta nagu käib.
Jüri Lehtmets
Võib-olla mõni nipp, et kuidas siis meelitada inimesi spordi juurde, et mida tuleb teha, et siuke kiirnipp, et siuke passiivne inimene nagu liigutama panna.
Laura Rogenbaum
Ma arvan, et see kõik on emotsioonid ja selline põnevus, et kui inimene tunneb natukenegi, pakub temas mingit emotsiooni või kuidagi sütitab kas või alguses vaatama, siis sellel järel juba väike mõte, et oh, tahaks võib-olla ise ka proovida. Et ma arvan, et see emotsioon on põhiline, mis spordi taga on.
Jüri Lehtmets
Ja sa pead tunnetama ära ka, et osadele on hästi oluline saavutamine teistel on nagu koostegemine. Et kuna ma ise tegelen elektriratastooli saalihokiga, siis on et on ikka täitsa inimestel on väga erinevad, nagu nimetab motivaatoreid, mille peal nagu nagu kui sa kasutad ainult seda, et, et saavutus, siis osadel on nagu eemaletõukav ja vastupidi, et et tuleb sihuke tasakaal leida.
Kaia Kollo
Võtan küsija rolli üle, kumb sina, Jüri, oled?
Jüri Lehtmets
Mulle meeldib ikkagi nagu saavutada
Laura Rogenbaum
Jah, see on tõesti erinev ja ega sellepärast on paraolümpiakomitees ka ju ka erinevad vaated, et Kaia vaade on leida üles need, kes soovivad harrastada, keda tõmmata selle juurde ja kui me sealt leiame omakorda üles need inimesed, kes soovivad midagi saavutada, siis nad loodetavasti jõuavad üks hetkel nii-öelda minu töölauale, et jah, loomulikult me tegeleme mõlema poolega ja see ongi väga oluline, kõik inimesed ei peagi alati soovima medalite nimel võidelda, vaid teevad seda oma tervise heaks, teevad seltskonna nimel, teevad lihtsalt sellise mõnusa tunde ja emotsiooni pärast
Sõpruskond on äge koos. Et tegelikult sport, et ühendaks, et meie eesmärk oleks just, et et see sport tooks inimesi kokku, neil oleks positiivsed emotsioonid. Ja tegelikult ikkagi on ju alati nagu mõnus tunne ka, et oh läks paremini kui, kui eelmine kord või et ma tegin nagu noh, tuli nüüd seekord nagu paremini välja, õpid uusi oskusi või, või ma ei tea. Pall lendas kaugemale või jooksid kiiremini või sõitsid kiiremini, et selles mõttes.
Jüri Lehtmets
See on jah, oluline leida see need kohad, kus on see isiklik areng, et kuidas ma tegin paremini.
Kaia Kollo/Laura Rogenbaum
Ja, ja võib-olla mis inimest ennast nagu sütitab, et ühte sütitab üks asi, teist, teine asi, teist, teine tuleb jah, tõesti sinna, selle mõnusa seltskonna pärast. Teine tuleb sellepärast, et noh, tal on nagu, nagu see kihk sees, et ta peab saama rohkem paremini kui eelmine kord, et või, või kellelegi ära teha, et noh, selles mõttes, et me ei saagi ühe, ühe ühe mõõdikuga kõiki kõiki nagu võtta.
Maikel Mõttus
Just, ja no väga hea, et jutt läks arengute peale, sest mina saan siis küsida, et milliste arengute üle on uhkeim tunne ja mis vajab parendamist?
Kaia Kollo
Mina võin seda öelda, et mul on hästi hea meel, et me oleme saanud teha nüüd koostööd juba. Ma arvan, et neli või on see viies aasta ülikoolidega kus tulevased liikumisõpetajad, treenerid saavad seda paras spordiõpet. Nüüd täitsa niimoodi praktilisel viisil, et nendel ei ole seda olukorda, kus nad täna Kaasava hariduse sees jõudes kehalise tundi või liikumistundinud näevad liikumispuudega last võib-olla üldse esimest korda, nad ei oska ta ka mitte midagi peale hakata.
Aga täna juba noh, ma võin öelda, et kõik üliõpilased või noh, tulevased treenerid kehalise õpetajad saavad seda, seda touchi, et nad on proovinud ratastoolist, tennist, pinksi, SulkatNad teavad, nad on saanud aru, mis asi on erivajadusega inimene või vabandust, kes on para -või erivajadusega inimene seal liikumistunnis ja neid ei saadeta sinna kõrvale. Muidugi seal jälle, mis vajaks arendamist, on ju see, et, et ega üksinda see liikumisõpetaja seal klassiruumis ju ei suuda kõikidele tähelepanu siis pöörata, kui on näiteks klassis erivajadusega laps. Et see vajaks natukene täiendamist, mõnedes riikides on näiteks abiõpetaja olemas, sel puhul ja erinevaid süsteeme on välja töötatud ja, ja tahaks liikuda edasi veel sellega, et ka näiteks treeneriõppesse kutseõppesse jõuaks see sisse, et kõik treenerid, et kes ennast täiendavad, saaksid samamoodi teadmisi sellest paraspordimaailmast ja puudega inimeste liikumisharrastusest üleüldse.
Maikel Mõttus
See on hea plaan. Laura kuidas sinul on arengud ja parendamist mis vajaks?
Laura Rogenbaum
No võib-olla viimase aja kõige suurem areng ma ütleks, on see, et paraolümpiamängud olid esmakordselt otseülekannetena nähtavad Eestis. See on asi, mille, mille kallal me oleme töötanud. Ja teised enne mind on töötanud juba aastaid ja tõesti on suur heameel, et see tehtud sai. Ma arvan, et see aitas oluliselt muuta parasporti nähtavamaks ja tekitab meile kindlasti ka uusi võimalusi edaspidi. Ei, mis, kui me räägime siis edasistest arengutest siis kindlasti selline spordimaailma ühtlustumine, et alates riigi spordiseadusest määrusteni oleks parasport seal sees kajastatud ja tingimused võrdsed siis kogu spordimaailmale, et see on, ma arvan, nii minu kui ka paralümpiakomitee, selline suurem vaade edasiseks.
Jüri Lehtmets
Nüüd on vist suur lootus selle Team Estonia ikka ka edasi minna, et et nii-öelda parasportlased oleks ka selle osa äkki?
Laura Rogenbaum
Just see on väga oluline meie jaoks, et ka tippsportlastel oleksid tingimused, et teha mitu korda päevas trenni, et nad ei peaks samal ajal tegema tööd ja et ka nende nii-öelda tulemusi võetakse siis samavääriliselt, et nad saaksid oma stipendiumit, palka, tugiteenuseid. Nende treenerid oleks tasustatud. Eks ole näha nüüd kui Team Estonia kui selline on Eesti olümpiakomitee nii-öelda ellu toodud üksus ja, ja nemad kindlasti on meil heaks partneriks ja loodetavasti siis tulevikus veel suuremaks partneriks. Et ka selle TEAM Estonia juurde saaks paras sport kaasatud.
Jüri Lehtmets
Hoiame pöialt,
Maikel Mõttus
hoiame pöialt Jah. Me oleme küll otsapidi jutuga natuke tulevikus, aga läheks korra minevikku ja uuriks olnud paralümpiamängude kohta ka.
Jüri Lehtmets
Et võib-olla seal on, et millised on olnud esimesed nagu emotsioonid väljakutset sinu nii-öelda esimeselt paraolümpiat?
Kajal vist on varasemast kogemus olemas?
Maikel Mõttus
Jah kuidas teil nende kogemustega on mis aastatel teil on olnud au?
Laura Rogenbaum
Ma hakkasin mõtlema, et oot, mis,
Kaia Kollo
Mina olen käinud, kokkub kahtedel mängudel siis Tokyos ja nüüd oli Pariis, mis nagu on meie sportlasedki välja toonud, kes on käinud kahtedel mängudel, on totaalselt erinevad olnud, et kui Tokyo oli see, et me ei tohtinud isegi hotellist välja minna? No tõesti, see oli, see oli täiesti nagu täiesti teises maailmas. Igal hommikul oli vaja teha see, ma ei tea, sülje nina kaabe sealt ja käia ja anda see sinna letti ära ja käia pidevalt maskis ringi. Iga päev sõime seal ühekordsete nõudega kasutasime neid, selline väga kinnine oli, jah, me saime käia vaatamas mõnda teist ala, aga kummaline oli see tõesti, kui mina käisin vaatamas, siis näiteks kergejõustikus siis tohutult suur staadion on põhimõtteliselt tühi.
Ja mõned noh, tõesti needsamad osalejad seal olid kaasa elamas oma oma sportlastele. Aga see oli nagu selline kummaline olukord kuidagi versus siis see, et neli aastat hiljem või siis kolm aastat hiljem Pariis oli nagu totaalne kannapööre, kus piletid olid välja müüdud, rahvas möllas tribüünidel lihtsalt see oli nii totaalselt teine olukord. Et, et jah, see kogemus oli nagu väga-väga-väga kihvt ja, ja mina mõtlesin tagantjärgi veel selle Pariisi peale. Et et see oligi üks nagu mega suur spordipidu, et et jah, et kui me räägime siin nendest olümpia paraolümpiaerinevustest või võrdleme aeg-ajalt, siis minu jaoks oli lihtsalt tohutult suur spordisündmus ja ülilahe lihtsalt.
Maikel Mõttus
Jaa! Nüüd ma saan aru, et sinul on siis 2024. aasta kogemus Laura?
Laura Rogenbaum
Ja minul varasemat kogemust ei ole, aga loomulikult olid mul mingisugused võib-olla ootused või arvamused, kuidas sündmus võiks olla või välja näha. Aga ma pean ütlema, et ma sain sealt täiesti maailma avardava kogemuse. Nagu Kaia ütles, see oli täielik spordipidu, ma poleks elu sees uskunud, et kõik areenid, tribüünid, staadionid ja tänava ääred olid niimoodi puupüsti rahvast täis.
Kui me nägime olümpial telepildis seda, kuidas Janek Õiglane pani, eks ole, tribüün tribüünid rappuma, siis paraolümpiale oli saama palju rahvast. Sellel samal kergejõustikustaadionil. Kui Egert ketast heitis, et meeletud emotsioonid ja eks see kaks nädalat, et töö mõttes oli raske. Unetunde oli üsna vähe. Sest et tegelikult sellist asjaajamist oli seal tõesti palju, Pariisi linn suur ja, ja igale poole pidi jõudma ja ja palju nii-öelda toimetusi, aga mu eesmärk oli näha võimalikult palju alasid, niipalju kui eestlaste etteastete kõrval oli võimalik käia mujal. Ja ma arvan, et see õnnestus ja tõesti ma ütlen, et ma ei ole kunagi varem sellist spordiemotsiooni saanud nagu sealt kahe nädala jooksul.
Kaia Kollo
Ma lisan siia veel, et Laura tõi nii kihvtilt välja selle Janek Õiglane pani vaikima terve kergejõustikustaadioni. Samamoodi on kihvt vaadata seda ikkagi, seda publiku austust selle paraspordi vastu, kui kui hoovõturajal on pime kaugushüppaja ja see, ma ei tea, mitukümmend tuhat publikust on haudvaikne, sellepärast et lihtsalt pime kaugushüppaja peab kuulma oma siis juhendajat või, või jalgpallipimeda, pime jalkapallivõistlusel tehakse seda lainet, et nagu suurtel spordisündmustel ikka, aga seda tehakse haudvaikuses sellepärast et pime jalgpallurid peavad kuulma oma helipalli.
Et see, see tõi nagu külmajudinad vahepeal küll peale, et, et noh, et et see on see suure massi ühe hetke nimel elamise võlu, et see oli nagu nii kihvt vaadata kõrval
Laura Rogenbaum
ja selle peale ma ütlen ka, et selline intelligentne publik et publik täpselt teadis, mis hetkel hõisata, mis hetkel teha vaikuses lainet, millal olla haudvaikuses. Et tõesti selline.
Jüri Lehtmets
Just seal, pimedate jalgpalli puhul oli tõesti koguaeg, et seal oligi niimoodi hästi suur vaheldus oli kogu aeg.
Laura Rogenbaum
Ja et üks hetk vaikus ja teine hetk, sellised suured hõisked, kui näiteks löödi värav või või oli mõni hea olukord ja nõus täiesti.
Maikel Mõttus
Väga huvitav mõiste- intelligentne publik, selle mõiste ma võtan täna endaga kaasa.
Kaia Kollo
No vahel juhtub, et loobitakse väljakule midagi ja, ja tehakse seal igasugu asju.
Jüri Lehtmets
Või no võtame teatris ka. Ei tea, kuidas käituda.
Maikel Mõttus
Jah, uhtub juhtub ka seda. Aga me oleme juba siin otsapidi Pariisis, nii et mina küsin selle küsimused. Kuivõrd heal tasemel oli Pariisis nüüd ligipääsetavus, teil on mõlemal lapsevankri kogemus, ma saan aru? Te oskate seda selle vaatevinkli läbi vaadata. Kuidas Teile tundus?
Laura Rogenbaum
Minu arvates oli Pariisi ligipääsetavus täiesti tipptasemel, et üks asi on see, kui me räägime näiteks olümpiakülast, kus elas, eks ole, 4000 parassportlast ja nad pidid igale poole iseseisvalt saama, nii bussidele, sööklas, neil olid seal erinevad vahendid abiks, aga teine asi on ka loomulikult kõik need tribüünid, mis olid hästi läbi mõeldud, eraldi alad, et ligi pääseda ja mis minu jaoks oli väga suur, selline üllatus või või ka elamus oli see, et sportmänge oli võimalik jälgida ka näiteks pimedal pealtvaatajal niimoodi, et talle anti kätte selline magnettahvel, mille peal ta tunnetas, kuidas pall parasjagu liigub, kus pall on, samal ajal oli kõrvas kirjeldustõlge. Et see on täiesti selline next level ligipääsetavus peale, ma arvan, ei oskaks mitte kunagi isegi mõelda, et täielik vau-efekt.
Maikel Mõttus
No kõlab millegi moodi, mida tasub üle võtta ja Eestisse tuua.
Kaia Kollo
No ja see on kindlasti ma ei kujuta ette, kas on mingi innovatiivne lahendus või, või mis asi see on, et päris päris huvitav jah, oli see ja samas ma lisan siin, et, et kuidagi ikkagi mina märkasin ka seda üleüldist ühiskonna suhtumist, et, et noh, loomulikult seal olid ju ka need tribüünid, kuhu, kuhu ligipääs, ma tea, kõnniraami või ratastooliga sa ei saa, et, et noh, et igale poole sai või ei saanudki.
Aga seal need teerajad või inimesed, kes juhatasid sind vastavad sektsiooni, kus on ligipääsetav vorm või, või koht, kus sa saad nautida seda spordivõistlust kõik siis nii-öelda näiteks sportlaste jaoks ligipääsetavus. Et need olid hästi viidastatud, sind juhatati õigetesse suundadesse. Et et minu meelest oli see ka hästi tore, et, et noh, et just see teadlikkus oli, oli nii nagunii heal tasemel ja, ja see oli nii normaalne, et inimesed teadsid ja juhendasid ja kuidagi see toimus nii hästi.
Laura Rogenbaum
Ja said igale poole
Jüri Lehtmets
Aga mõni detail veel, mis oli hästi korraldatud?
Maikel Mõttus
Siis saame, saamegi aru, mis oli hästi korraldatud, just jah.
Kaia Kollo
Kui me räägime, kui me tooks võib-olla selle selle, vaata nüüd kuulaja, nii et kuhu võib olla, igaüks ei satu, on näiteks olümpiaküla. Noh, minu jaoks oli küll see väga-väga hästi, et sa said süüa, 24/7 mine, millal tahad, näiteks sportlase jaoks on see väga oluline, et ta saaks süüa. Noh, kogu see elukorraldus, tegelikult, kui me räägime olümpiakülast siis või siis nüüd paraolümpiakülast oli väga-väga hästi korraldatud, et kes tahtis, sai seal jalgrattaga ringi sõita, siis olid näiteks ratastoolide jaoks olid need ma ei tea, kuidas see freewheel pannakse.
Jüri Lehtmets
Jah, ma nägin ka tseremooniatel oli just need, aga paljud nagu tavaratastoolile ette käivad, need just veavad ratast.
Maikel Mõttus
Veoratas
Kaia Kollo
Just, et neid sai, seal, neid olid telkide all üle olümpiaküla, et sa said võtta ja siis kasutada olümpiaküla piires muidugi Pariisi peale ei lastud sellega sõitma,
Laura Rogenbaum
Toyota oli siis see, kes pakkus nii-öelda neid liikumisvahendeid erinevaid.
Kaia Kollo
või siis, või siis ka skuutrid olid, mida sai seal kasutada. Et erineva erineva siis noh nagu puude raskusega või noh, liikumisvõimega inimeste jaoks. Et noh, kes tahtis vuras rattaga ringi on ju, ja, ja siis olid veel need Toyota poolt pisikesed bussid, mis sõitsid kogu aeg ringiratast.
Jüri Lehtmets
Siis need olid ka ratastooli ligi pääsetavad?
Laura Rogenbaum
Olid. Sinna oli samamoodi, selline väike kaldtee lükati peale ja selline noh, see buss isenesest mahutaski umbes maksimaalselt võib-olla kuus inimest, aga siis üks ratastool sai sinna taha ka peale sõita ja see buss sõitis kogu aeg siis ühte tiiru. Et siis inimene ütles, et nüüd soovin siin maha ja ta oli nii-öelda ilma usteta külje pealt lahtine ja ja ma ei tea, palju neid busse oli, noh, need olid kogu aeg, oli elektrielektrilised bussid, vahepeal oli küll see jalutasime seal rahulikult ja siis järsku, kuule vaata, keegi on selja taga ja jälle nad on, ilmusid väga viisakalt, ootasid, kuni sa seal kõnnid, kõnnid, kõnnid, et nad ei tututanud seal väga palju, et see elektriautot väga ei kuule, ega siis noh, ikkagi pidid jälgima, et nad ei jääks ootele su selja taha.
Maikel Mõttus
Niiet põnevaid arenguid on, on mitmesuguseid. Nagu tundub, mina saan teilt küsida, et kuidas te tunnete, kas eesmärgid said nendel paralümpiamängudel täidetud. Eesti poolt maailma mõistes kuidas iganes teie näete.
Laura Rogenbaum
Kui ma vaatan sellist pikemat eesmärk, mis olid need ülekanded ja nähtavuse suurendamine, siis see kindlasti sai täidetud. See on siis noh, kuna me olime nii Delfi otseülekannetes kui ka ava- ja lõputseremoonia ETV-s, siis see oli üks suur eesmärk ja, ja võib linnukese tõmmata küll tehtud. Loodetavasti ka jätkub, nii.
Jüri Lehtmets
See võiks küll jätkuda, et meil on palju õppida juurde.
Laura Rogenbaum
Just ja kui me räägime sportlaste etteastetest, siis ma ei saa küll kommenteerida individuaalselt iga sportlasi võib-olla sisemisi eesmärke, mida nad endale olid püstitanud. Aga kui vaadata paraolümpiakomitee vaatest siis ja me oleme rahul, meil oli ikkagi viis sportlast esindatud, mis on nii väikese riigi kohta üsna korralik arv, see ei ole kuidagi aastatega kahanenud ja ma usun, et need sportlased innustavad ja olid nii palju rohkem pildis sel korral ka turunduslikus mõttes. Et, et igal juhul kõik see mängudega seoses siis täitis oma eesmärki.
Kaia Kollo
Loomulikult ju alati iga sportlane läheb võistlema medalile ja kõik räägivad sellest medalist nagu kogu aeg. Et me ei taha, aga seal kogu aeg survestada seda, et noh, et et seega kuidagi absoluutselt igaüks ju meist lootis, et tahaks medalit, nüüd võidame medali ja et et aga paraku sport on lihtsalt selline, et kõigile ei noh, kõigil ei ole medalit, et, et nii on ja, ja parassport, noh mina võin küll seda öelda, et aasta-aastalt läheb järjest tihedamaks konkurents, et see on, seal on ikka üha raskem on neid medaleid, et koju tuua.
Jüri Lehtmets
See on see, et kõik riigid juba suudavad oma koondisi välja panna.
Ja isegi võib-olla ei suudetud või ei olnud riigi ruttu eesmärk ja ma ei tea just toome näiteks Hiina või midagi, et et varem ei olnud nagu see võib olla nagu ühiskondlikud teema, aga nüüd uputavad kõik spordialad üle.
Kaia Kollo
Ja noh, siin on hästi palju toodud välja seda võrdlust, et näed, et mis lätlased ikka tõid ja leedulased ikka tõid, meil on superhea meel nende üle tõesti, et neil läks nii hästi nagu neil läks ja, ja kindlasti noh, meil on ka. Meil on mida, mida neilt õppida ja samas olen nüüd viimase nädala jooksul aru saanud, et ka neil on, mida meilt õppida.
Jüri Lehtmets
Tood mõned äkki välja et mida lätlased võiks õppida?
Laura Rogenbaum
Me just eelmisel nädalal kohtusime Läti ja Leedu paraolümpiakomiteede ka, et jagada nii-öelda igaühe siis praktikaid midagi õppida ja, ja kindlasti üks meie suur asi, mis meil on tehtud, on need ülikooli õppeteemad, mida Kaia ennem puudutas mida Lätis ja Leedus kummaski veel ei ole, mille nad nii-öelda kiirelt üles kirjutasid, et et sellele mõelda. Aga jah, ka teistpidi jällegi meil ühiskonnana ja võib-olla sellise riigi mõttes on palju neilt, et õppida just võrdsuse osas.
Maikel Mõttus
Selge, jah me oleme nüüd heast palju rääkinud, aga ma küsin sellise küsimuse, et kas oli ka mingeid tagasilööke või vigu, mis häirisid nüüd Pariisis olles?
Maikel Mõttus
Või kogu selles protsessis sellesmis teil nüüd siin oli, pikalt?
Laura Rogenbaum
Päris huvitav küsimus.
Jüri Lehtmets
Või mis tunnete, et vajaks parandamist?
Laura Rogenbaum
Kuna minu jaoks oli tegemist ikkagi esimeste mängude ka nii-öelda delegatsiooni juhina siis ma arvan, et neid asju on, et kui me suures plaanis saime ikkagi kõigega hästi hakkama sportlased olid rahul, olime nähtavad. Et siis ma arvan, et selliseid parandamise asju on nii-öelda taustal, et ilmselt teemad, mida inimesed ei näe või mis on sellised asjad, mis välja ei paista, aga kohe pärast mänge ma palusin sportlastelt sellist tagasiside vormi nii-öelda täita.
Kuidas me saaksime järgmistel kordadel paremini, võib-olla kui me räägime kas või koondise riietest, et et kui ma toon siin näiteks, et Pariisis õnnestus näha Kanada koondise riideid, mis olid, kuidas ma ütlen, ligipääsetavad ka riietuse mõttes, et ratastoolikatel olid mõeldud spetsiaalsed jalgade peal olevat taskud, kuhu panna näiteks joogipudelit või et riided olid siis tagantpoolt teisest materjalist hingavamad, mingitest magnet, lukudest või sellistest asjadest. Samas kui meil olid näiteks teksapüksid ja seelikud, millele olid need sissepoole peidetud nööbid. Me räägime sellistest väikestest detailidest, aga siinkohal on nii palju õppida, kuidas me saaksime teha seda jällegi ligipääsetavaks võrdsemaks ja meeldivamaks kogemuseks kõikide jaoks
Jüri Lehtmets
Meil Maikeliga on olnud rõõm, siis ühe siuke firma nagu Innermore, kes ka siis on kergelt võtnud selle eesmärgiks, et muuta riided ligipääsetavamaks et tulevikus võib-olla midagi kõrva taha panna, et oleks hea võimalus teha, toetada nii-öelda neid, kes seda innovatsiooni muidu neil pole väga nagu kandepinda
Kaia Kollo
Võite täitsa märku anda meile ka.
Maikel Mõttus
Ja seda, seda me teha saame.
Kaia Kollo
Jah, jah, sihuke ja just sageli arvatakse, et see ligipääsetavus, noh, ma olen seda siin paari päevaga ka selgitanud, et sageli kardetakse, et ligipääsetavus on tohutult kallis. Et kui seda hakata nagunii-öelda pakkuma, et just me rääkisime siin nagu Lauraga ütleski, et me rääkisime sellistest just nagu sellest innovatiivsest mõtlemisest, et ootad, kuidas me siis saame, et noh, et just seda mõtteviis on nagu see, mis, mis võib-olla mida oleks nagu vaja, et selles mõttes nagu et noh, Jüri, võib-olla ka ei saa ju igale poole aga mõtlema, et kuidas saab siis onju, et, et just see on see ja see suhtumine, omavaheline suhtlemine, et et see mõistlikus, et et sageli ongi see, et tullakse, võib-olla inimesed pelgavad, et, et tullakse ja nõutakse ja, ja ma pean saama ja kuidagi, et et seal see, see kommunikatsioon omavahel võiks nagu muutuda, selliseks normaalseks.
Jüri Lehtmets
Sest no ma arvan, et Pariis on väga hea näide sellest, et et seesama tavaline Olümpiaküla suudeti ka paraolümpiaks nagunii-öelda toimivaks teha ja pole siin, ongi oht, et kui me liiga kaugele lähme, siis me nagu eralduda sellest, et pigem sihuke sümbioos ikkagi
Laura Rogenbaum
Just ja kui ma räägin nendest samadest näiteks nendest Kanada koondise riietest, siis see ei olnud kuidagi mingi eriasi, ainult paralümpiakoondisele, et nende olümpiakoondis oli täpselt selles samas varustuses, aga kõik need asjad olid siis tehtud sellise juba mõtteviisiga, et see sobiks mõlemale.
Jüri Lehtmets
Jah, et see ongi oluline, et ega me ju puuetega inimestena, ei tahagi nii eristuda me niikuinii juba seda teeme, et rohkem ongi eesmärk nagu olla sarnane, et ei pea kogu aeg mingi eri asju kaasas olema.
Ja siis kuidas et siin ülekandest oli juttu, et, et kuidas see õnnestus saavutada?
Maikel Mõttus
Et see, mis Delfist näha võis kuulda ka kui oli tarvis.
Laura Rogenbaum
No meie ju ei näinud ülekandeid, et me vaikselt küll üritasime seal jah, nagu see geoblokk oli peal ja siis me ikkagi kuidagi avastasime, et me peame kõigepealt wifi maha võtma, siis läbi mobiilse andmeside vaadata.
Kaia Kollo
Skeemitasime
Laura Rogenbaum
See on ju nagu suht kallis, aga vahepeal me siis ikkagi ikkagi mõtlesin, et okei, et vaatame ikkagi, et kuidas, kuidas täpselt see ülekanne on, etennast ka nii palju huvitas ju tegelikult, et siis kui me kuulsime, kuidas näiteks ratastooli rägbi või kommentaatorid olid minu meelest vahepeal nagunii hoos ja nii seal sillas, et, et noh, see oli nagu nii kihvt kuulata.
Kaia Kollo
Aga jah, mina arvan, et nagu meie kommunikatsioonijuht Indrek Petersoo ütleb, et et see on nagu esimene samm ja väga suur samm, mille, mille me seekord, et Paralümpiaga, aga ja Delfiga ja ka siis Leviraga ja kes veel pundis ERR ära tegime, et see oli nagu väga suur samm. Seal oli väga palju tööd Eestis paralümpiakomitee, siis nii-öelda kehastus alguses täiesti meediamajaks, kes me valisime välja, milliseid alasid kajastada, kui palju me saame kajastada millistel kellaaegadel siis oli meie ülesanne otsida kommentaatorid, kes siis oleksid teadlikud paraspordist keele juurde, me siis saime nii-öelda kogemusega kommentaatori, kellel on kogemus kommentaatorina kommentaatori tööga.
Et kogu see projekt kokku panna, oli päris suur amps. Aga ma arvan, et see, see esimene samm oli nagu väga mina arvan, et väga-väga hästi tehtud ja me tahaks, et, et see ainult läheks edasi
Laura Rogenbaum
ja no kui me räägime ka näiteks vaatajanumbritest, siis need olid väga asjalikud ja no näiteks ETV vahendusel vaatas avatseremooniat 30 000 inimest, et see paraolümpiale on meeletu arv inimesi, kes on nüüd teadlikumad, sellest on teadlikumad puudega inimeste spordist. Mis sest, et sellel konkreetsel ülekandel ei olnud seda sporti kajastatud, aga see niikuinii andis sellise suurema pildi ja teadlikkuse inimestele. Ja nojah, kui me räägime ka kommentaatori tööst, niipalju kui meie ise kuulsime või kui me oleme tagasisidet saanud siis on väga kiidetud, et olid inimesed, kes nagu seletasid ala ka sellisele, kes varem polnud üldse nii-öelda kokkupuutes olnud, et.
Jüri Lehtmets
52:33
Nagu lahe sünergiat vaata, nii-öelda tavaspordi juures ma ei tea jalgrattaga seotud inimene või või siis seesama ragbi ja et see aitas ka nagu seda sümbioosi või koostööd nagu luua.
Laura Rogenbaum
See oli ka meie eesmärk
Kaia Kollo
Just et me ei tahtnud oma siis neid paraspordiga tegelejaid, kes igapäevaselt harrastavad parasporti, panna sellesse olukorda, kus ta peab nüüd järsku astuma sinna kommentaatori kingadesse, et noh, et ma, ma arvan, et noh, see, see oleks ikka väga väga palju olnud tahta või et me ei soovinudki seda
Jüri Lehtmets
Kes astusid, need said väga hästi hakkama.
Kaia Kollo
Kommentaatorid toel absoluutselt, et see, kel kes oli nagu päriselt kommentaatorina varasemalt ka töötanud spordi kommentaatorina. Et nad täiendasid üksteist ja ma arvan, et isegi ma loodaks, et meie spordikommentaatorid said sealt võib olla väga-väga palju uusi teadmisi, paraspordist,
Jüri Lehtmets
Et võib-olla, kellel nagu mõni ala jäi sihuke meeldima, et siis praegu Youtube’is näeb, on hakatud nagu tilgutama neid täis mänge nii-öelda. Ma just enne kui siia tulin, siis vaatasin ragbimängijat järgi niiöelda, et on võimalus veel vaadata.
Laura Rogenbaum
Ragbi koha pealt jah, oli see, et kui me, kui ma rääkisin sellest, et me pidime valima, mida me siis kajastame, et meil jah esimesel kohal oli see, mida kajastada absoluutselt meie enda sportlaste, kuidas teid siis järgmisena tuli, et mida on Eestis võimalik harrastada, et, et noh, et me saaksime näidata seda ja siis Indrekut siin tsiteerides, et paneks natuke punki ka, et, et see ragbi oligi see punkt, et, et näitame, mis on üldse paraspordis võimalik ja noh, tõesti neid asju on.
Jüri Lehtmets
Mulle oli vist kõige üllatavamad need triatleedid, et et ongi nii-öelda täisratastoolis ja teevadki kõik need kolm ala kaasa.
Kaia Kollo
Ja nad tõstetakse sealt veest välja ja siis aidatakse sinna ratta peale, et vahetusalades on abilised.
Jüri Lehtmets
Seal oli tihti näha, et kui palju sellest abilisest sõltus et, mõnikord läksid abilised nii hoogu, et rikkusid reegleid, siis siis oli pärast jama kui palju.
Laura Rogenbaum
Ja kui rääkida veel võib-olla sellisest vau-efektist või Pariisi nii-öelda meeldejäävamatest hetkedest, siis minu jaoks triatlon kindlasti oli üks nendest. Ja eriti sellepärast, et see väga palju furoori tekitanud Seini jõgi, selle vool ja ma ei räägi üldse siinkohal sellest vee kvaliteedist, see on hoopis omaette teema.
Aga see, et see vool oli nii tugev, et kui ma toon näite, et meie triatleet Laura-Liis ujus 350 meetrit allavoolu no umbes suurusjärk nelja minutiga ja sama distantsi ülesvoolu umbes kuusteist minutit või peale siis see on jõhker vahe. Ja kui nüüd lisada sinna see aspekt, et osad nendest sportlastest olid kas üldse ilma käteta või tooli nagu toolis nii-öelda siis alakeha halvatusega, et.
Jüri Lehtmets
jah, et ei kujuta ette, et sa nagu kätega lihtsalt pead sumama.
Laura Rogenbaum
Ja kui siis lihtsalt kehaga, et, et ma siiamaani aru ei saa aru, kuidas see on võimalik, aga need inimesed teevad seda ja nad teevad seda maailma täielikul tipptasemel, et siiamaani on suu lahti.
Maikel Mõttus
No muljeid on igasuguseid ja tore, et need on positiivsed, et tundub, et tõesti, et, et siit on pikalt, mida meenutada ja mida vaadata. Aga saame tuleviku poole liikuda?
Jüri Lehtmets
Kas juba luuaksep uute mängude nii-öelda kontseptsiooni või siukest arengut, ennem kõlas lause, et, et kui üks saab läbi, siis algab teine
Laura Rogenbaum
Jah näide elust enesest, et me olime jõudnud Pariisist tagasi üheksanda septembri öösel vastu kümnendat ja kümnenda septembri hommikul tuli mulle juba meil, et vaja esitada Milano tali Paralümpia dokumente ära. Et jah, see töö käib, meil on hetkel lood, sattus ratastooli curlingu segapaarile, ütleme see on meie siis kõige suurem võimalus hetkel teoreetilised võimalused on olemas veel ka ratastooli kurlingu võistkonnal peale saada, aga kõik siis nii-öelda täpsed kohad, curlingus peaks selguma selle või nii-öelda tuleval märtsikuul.
Kui toimub MM. Ja pärast seda, kui nii-öelda sportlased saavad kindlaks märtsis läheb siis juba nii-öelda suurem töö lahti ja selline kontseptsiooni paikapanemine, et, et kuidas me seda turundame. Aga tegelikult see ülekannete teema ja planeerimine on juba alguse saanud, et et läbirääkimised käivad ja, ja otsime võimalusi, kuidas, kuidas see ära teha.
Maikel Mõttus
Et tulevik on siin ja praegu.
Laura Rogenbaum
Absoluutselt ma arvan, et selle Pariisi laineharjal tuleb nii-öelda edasi minna ja ei saa lasta seda nii-öelda alla seda laineharja, et töö käib igal juhul.
Maikel Mõttus
Väga vahva, ma küsiksin, et kas nüüd selle suure kogemuse põhjal, mida me oleme siin täna arutanud, et kas selle põhjal saab puudega lapsi ja noori parasspordiga tegelema meelitada?
Kaia Kollo
Mina arvan, et saab ja tegelikult on näha ka vaikselt, et saab, sest et Pariisi jooksul ja pärast Pariisi on tulnud mulle kirju, et tere, olen see ja see, et siis et kuidas ma saan või mida ma saan teha, et on tulnud võib-olla noh, ma ei tea, võib-olla see oli minu emotsioon, et et mis oli nagu see, et oleks tahtnud ju, et rohkem tuleks kirju ja alati tahaks ju, et oleks uhkem ja vägevam ja rohkem.
Aga hea meel, et, et nähti ja kirjutas mulle nii vahvasti üks ratastooli tüdruk Pärnust. Tervitused Elele, et tere, ma vaatasin parajõutõstmist, kuidas ma saaksin nüüd seda proovima hakata ja tegema hakata, et sellised kihvtid pöördumised teevad alati südame hästi soojaks, et et jah, et meil ei ole ju paraspordiga niimoodi, et meil on linnades kohe käimas treeningud, mingid grupid kusagil erinevatel aladel, et me ikkagi lähtume individuaalselt väga palju ja püüame inimesi kokku viia ja aidata neid suunata. Ta siis õigete gruppideni õigete inimesteni, kus treener on valmis näiteks võtma võtmega puudega harrastajat, see sõltub piirkonnast, sõltu spordialast, see sõltub puude raskusest.
Et seal on hästi palju aspekte, mida arvestada ja võib-olla on nii, et inimene ikkagi ei saa päris seda ala hakata harrastama, mida ta nüüd alguses soovis, aga, aga me püüame tema maailmapilti selles mõttes, sest nagu avardada, et, et okei, et võib-olla, kui sa ei saa näiteks siin tennist mängida, mida sa soovisid, aga näed, meil on olemas sulgpall. Et, et noh, et et ikkagi ikkagi on olemas need spordialad ja need aktiivsed tegevused, kus ta saab osaleda.
Laura Rogenbaum
Ja siis võib-olla veel omalt poolt lisan, et kui me vaatame pikemas perspektiivis ka näiteks LA paraolümpiamängude poole, mis siis nelja aasta pärast on tulemas, siis meil on hetkel ka selliseid potentsiaalikaid noorsportlasi vanuses 14 kuni 16, kes võib-olla nelja aasta pärast oleks võimelised tegema suuremaid tegusid ja, ja ehk said ka Pariisi mängudest ja seal osalenud sportlastest innustust sinnapoole pürgida, et see on ka kindlasti oluline.
Kaia Kollo
Ja, ja just see, et noh, need, need treenerid, kes on kaasanud enda treeningutesse või, või võtnud enda Enda nii-öelda treenitavate hulka puudega noori, et me oleme meeletult tänulikud nendele treeneritele ja me tahame, et neid tuleks järjest juurde ja juurde. Et ja, ja sealt edasi, et, et ka riik ehk oleks ühel hetkel võimeline neid neid treenereid toetama, kes teevad nii-öelda selle ekstra, et nad kaasavad oma oma tavatreening gruppi puudega harrastaja, kellest võib-olla ühel päeval kasvab välja meie, ma ei tea, suurvõistluste tegija. Et et kõik see, kõik see sportlase teekond ja parasportlase teekond, mis algab sealt võib-olla puudega lapsel esimeste vahvate ja toredate emotsioonide andmisest võib päädida ühel hetkel ju väga-väga suurte ja inspiratsiooniandvate tegudega ja mitte ainult puudega inimestele, vaid kogu Eesti ühiskonnale üldse. Annavad ju parasportlased inspiratsiooni päris palju.
Jüri Lehtmets
Ja, et ühineme siis üleskutsega, et et proovige ja katsetage erinevaid alasid, et ei või kunagi teada mis teile meeldima võib hakata.
Maikel Mõttus
Ja saatke ikka kirju Paralümpiakomiteele oma soovidega, et küllap teile ka lahendus leitakse.
Kaia Kollo
Jah, saatke kirju, et küsime, räägime, võib-olla me ei suuda kõike lahendada, me ei suuda muuta kogu maailma ligipääsetavaks paraku nii on ja meie ei ole aga alati ju ligipääsetavuse spetsialistid, et aga kindlasti me teame inimesi, kelle juurde suunata, kellelt nõu küsida, kellega nõu pidada, et mõtleme koos neid lahendusi välja.
Jüri Lehtmets
Ja alati ei pea kartma, et kui alal ei ole Eestis, et see ei saa, et seda ala ei saa Eestisse tuua või ei saa sellega alustada.
Kaia Kollo
Jaa Jüri! Sa mõtled lennukalt ratastooli ragbi las jääda praegu olla riiulisse.
Laura Rogenbaum
Aga kes teab, võib-olla üks päev ja on täiesti võimalik, kui on olemas entusiastid, kes tahavad ja teiselt poolt inimesed, kes on nõus nii-öelda vastu tulema ja abiks olema.
Kaia Kollo
Aga samas noh, jah, me räägime ju võistkonnaalad, mis nagunii on Eestis keerukat keerukat propageerida ja harrastada aga näiteks individuaalalad või väiksemate tiimidega alad absoluutselt, et kui on huvilisi, siis siis on kõik võimalik.
Maikel Mõttus
See on täitsa kena ja loodame, et see nii läheb ka, et neid huvilisi on, sest selle põhjalt ju see kõik toimib. Ma saan teil siis küsida, et mida teie soovite, omalt poolt meie tänase saate lõpetuseks öelda?
Laura Rogenbaum
Mina soovin omalt poolt öelda et inimesed aktsepteerige, mõelge kaasa, leidke lahendusi. Meie kindlasti omalt poolt seda teeme ja leiame lahendusi, et kaasata kõik inimesed spordi juurde, et kõige olulisem ongi see, et sport on inimese selline noh, see on nii suur elu osa, see ei pea olema tippsport, vaid ka liikumine kui selline ja kõik on selleks võimelised ja ma arvan, et kõik see annab või aitab luua kaasavama ühiskonna. Mõelge sellele,
Kaia Kollo
Mina omalt poolt. Sekundeerin esiteks ja võib-olla lisan seda ka tõesti, et ma olen nii palju mõelnud sellele, et tegelikult ju kui jagatakse kuskil sotsiaalmeedias pilte, ajust, et juba spordile mõtlemine muudab inimese füsioloogiat ja, ja on on nagu positiivse efektiga. Et kui nagu tõesti, et kui sa juba suudad mõelda sellest ja minna sinna natukenegi lähemale. Et noh, igaüks on võimeline ju spordis osalema, sporti tegema.
Ja, ja tõesti, et spordis osalemine ju ei tähenda tõesti, nagu Laura ütles, et vaid, ja ninast veri väljas ja kõik on ainult medalile vaid et eelkõige ju tehakse seda iseenda jaoks. Ja, ja juba, et et kui sul ikkagi natukene tuleb see mõte, siis kasuta seda hetke ära ja, ja, ja kirjuta kust saab, kuhu saab mis iganes, et mõte ise, mida sina saaksid täna teha. Et et sa jõuaks sinna spordi sisse. Et see on ju kõige olulisem, et ega tegelikult ju noh, mina ei näe Jüri pähe või Maikeli pähe, et nad istuvad ja ootavad ja mõtlevad, et miks, miks nüüd me ei tule ja ei kaasa neid. Aga teil vahvad rõõmsad näod ja suud peas te saate ju alati küsida, on ju, et kuulge, et aga mina, mina saaks teha, on ju, et rääkida omavahel ja et see on nagu hästi oluline.
Jüri Lehtmets
Ja see on tõsi, et kõik hakkab ikkagi iseendast nagu pihta. Kui sa oled siuke ärgas ja asjalik ja tahad reaalselt, tegeleda, siis võib hakata asju tulema ka. Et muidu ega keegi ei jõua inimest niisama nagu kõrvalt lükata, et see peab ikka sinust endast tulema.
Maikel Mõttus
Ärge ilma luba küsimata igaks juhuks lükkake ka
Laura Rogenbaum
See on tõsi.
Jüri Lehtmets
Ja et see on ka, et muidu võtad ju. Et on ohtlik, võtad vastutuse isiku käest ära.
Maikel Mõttus
Just! Jüri, milline on sinu lõppakord tänasele?
Jüri Lehtmets
Oli põnev kuulata Lahendusi ja ideid, et kuidas paralümpia käib ja kuidas sinna ala juurde jõuda kui soov ja tahtmine on, et loodame et siis keegi inspireerub ja asub tegudele.
Maikel Mõttus
Just ja mina ka tänan teid Laura ja Kaia , et leidsite meie jaoks aega ja saime siin teiega meeldivalt ja huvitavalt vestelda. Ja soovin teile ikka tegemistes kõikides edu ja jõudu ning palju kirju siis teie suunas postkastidesse, mis tooks tulevikku meile kõigile lähemale.
Kaia Kollo
Aitäh, et kutsusite.
Laura Rogenbaum
Suur aitäh ja kirjutamiseni.
Maikel Mõttus
Just, ning meie saame öelda, et Tõelised Võitjad Podcast valmib ka järgmisel kuul jätkuvalt Eesti paralümpiakomitee ja Delfi koostöös ning saate valmimist toetab Malta Ordu Sihtasutus Eestis ja saatejuht Maikel Mõttust toetab ägedate päikseprillidega SU.VI Eyewear ja kohtumiseni.
