Kahevõistlus on noorte seas mõrkjasmagusa maitsega. Kaarel Piho: siin ressurssi on, aga ise peab ränka tööd tegema
Noortespordi areng kahevõistluses on tõusuteel, kuid suuremat populaarsust pärsib Eestis uue generatsiooni treenerite puudus.
Viimastel aastatel on kahevõistluse noortespordi areng olnud suhteliselt stabiilne, ütles Eesti Suusaliidu kahevõistluse ja suusahüpete noortesarjade projektijuht Karl Mustjõgi. Lisaks Eesti meistrivõistlustele pakutakse noortele võistluskogemust noorte karikasarjas, kus neli starti tehakse talvel ning ülejäänud suve- või sügisperioodil. Parimad noored saavad ka väljundi FIS Youth Cupis, mis on rahvusvaheline võistlus kuni 14-aastastele kahevõistlejatele.
„Meil on siin olnud võistlusi, kus on olnud ligi sada võistlejat, vahel aga 40,“ rääkis Mustjõgi osalejate arvu äärmustest. Tema sõnul jääb võistlejate arv etapiti aga enamasti 60–80 osaleja piiresse.
„Loomulikult ei käi võistlustel kõik noored,“ märkis 55-aastane Elva Suusaklubi noortetreener Andrus Ilves. „Võistlustele võtan kaasa ainult klubi parimad.“
Treeneritel on olukorra kohta kahetised tunded
Seda, et kahevõistlus ja suusahüpped on noorte seas populaarsed, ei arva aga kõik. Endine kahevõistleja ja Nõmme Suusaklubi treener Kaarel Piho lausus, et tema huvi kasvu ei näe. „Ei ole siin midagi head,“ nentis Piho. Ta lisas, et viimase kahe aastaga on harrastajaid Tallinnas hoopis vähemaks jäänud.
Piho arvates on probleem paljuski selles, et lapsi peab ise taga ajama, et neid treeningutele saada. Ta lisas, et väga vajalik oleks, et lapsevanem tooks oma lapse ise treeneri juurde ja uuriks võimalust, kas tema võsuke saab alaga tegelema hakata. „Kui taidled ise ringi, siis saad lapsed trenni. Keegi vabatahtlikult ise ei helista.“
Andrus Ilvese sõnul ei ole olukord aga sugugi halb. „Ma ei näe, et asi oleks halvem kui aasta tagasi,“ rääkis ta. Ilves lausus, et tema grupis on tosin last ja rohkem üks treener enda treeningrühma võtta ei saagi. Noortespordi üldseis sõltub aga tema arvates asukohast. Lõuna-Eestis on rohkem, pealinnas vähem.
Noortel on ala vastu huvi, kuid treenerid jääb väheks
Miks aga kahevõistlust mõningane patiseis kimbutab, peitub mitmetes asjaoludes. Üheks murekohaks on näiteks vajaliku varustuse, sealhulgas suuskade ja hüppekombinesooni, maksumus ning noorte treenerite puudus.
Mustjõgi rääkis, et tõepoolest ei ole probleem selles, et noortel puuduks ala vastu huvi, vaid treenereid ei ole lihtsalt piisavalt. Ta märkis, et praegused treenerid on pigem need, kes on ala juures olnud juba mitukümmend aastat. Samas tõdes ta rõõmuga, et nüüd alustas treeneritööd 24-aastane Andreas Ilves ning varem on spordi juures treenerina alustanud varasemad Eesti parimad kahevõistlejad Karl-August Tiirmaa ja Kaarel Piho. Teise murekohana tõi Mustjõgi välja, et mida tõsisemaks ala tegemine läheb, seda enam on vaja juba väga korralikku varustust, mille hind ei ole teps mitte madal. „Siis on juba vaja vastavat kombet ja suuska. Profitaseme suusad on juba ainuüksi 400-600 eurot.“ Teisalt lisas ta, et kui laps alustab treeningutega, ei ole kohe vaja kallist varustust osta, sest klubidel on olemas varustus kuni 16-aastaste laste jaoks.
Värbamisprotsess on ääretult oluline
Nagu iga spordiala puhul, käiakse ka noori kahevõistlejaid eri viisidel värbamas. Andrus Ilves nentis, et tema pani õppeaasta algul kohe koolidesse kuulutused üles ning reklaamis treeninguid internetis. Samuti võtsid nad jooksuüritusele kaasa Marumäe, mis on teada-tuntud projekt, kus lapsed saavad suusahüppeid katsetada. Selle värbamistehnika tulemusel tulid Elva kahevõistluse trenni kohe kuus poissi. „Kui nad ei saa proovida, siis nad ei tea, mis neid ees ootab,“ toonitas ta, kui oluline on suusahüppeid kõigepealt proovida. „Osadele see sobib ja osadele ei sobi. Mõni läheb torni ja ei julge, aga teisele jälle sobib,“ rääkis Andrus Ilves.
Ka Mustjõgi rõhutas Marumäe olulisust. Ta märkis, et maailma kahevõistluse tippu kuuluv Kristjan Ilves teeb igal aastal Elvas spordipäeva raames näidistreeningu, kus on olemas ka Marumägi.
Andrus Ilves lisas, et treeningutel ei osale enam ainult poisid - ka tüdrukuid on üpris palju ja neid on peaaegu poistega võrdselt. „See sobib tüdrukutele samamoodi ja on nende seas üsna uus ja huvitav.“ Ta rääkis veel, et Elvas oodatakse uue hüppemäe ehitamist. „Kui saame juurde väiksemad, 10–15 meetri mäed, siis ei pea enam nii palju sõitma ja saab aega kokku hoida,“ sedastas ta. Ta möönis, et sellisel juhul saab Elva grupp kindlasti harrastajaid juurde.
Piho aga rõhutas, et võrreldes teiste spordialadega, nagu näiteks judo ja jalgpall, ei saa kahevõistlust koolides ja lasteaedades turundada. „Nende alade puhul saab juba liikumisõpetaja tunnist treener sada last enda gruppi. Kui ma saaks kümme, oleks juba treeninggrupp olemas,“ selgitas Piho.
Kristjan Ilvese fenomen edendab populaarsust
Kristjan Ilvese näol on olemas tõeline iidol, kellel lapsed alt üles vaadata saavad. Ilvese olulisust rõhutasid ka kõik selle artikli peategelased.
„Sellel on kindlasti oma mõju,“ tunnistas Mustjõgi. Kaarel Piho selgitas, et kui puuduks Kristjani fenomen, oleks olukord kehvem. Tema sõnul tekitab Kristjani edu poistes ala vastu fännlust. „Need tüübid, kes ala sisse lähevad hakkavad ka teisi toetama, mõned poisid on hoopis Johannes Lamparteri fännid,“ lausus ta.
Ka Kristjani isa Andrus Ilvese arvates on see fenomen palju kaasa aidanud. „Elva lapsed tulevad kindlasti selle tõttu. Teatakse seda ala rohkem ja mõni poiss tahab olla Kristjani moodi,“ sõnas ta.
Andrus Ilves lisas, et informatsioon, mida Kristjan Norras saab, on tema jaoks hindamatu väärtusega. „Tegelikult on Kristjan mulle väga suur abiline. Treeningutel vaatame Kristjani tehnikat ja proovime tema hüppeid järele teha. Tänu sellele, et ta on maailma tipptreenerite käe all, arenen ka ise treenerina.“
„See info on üks kõige tähtsamaid asju. Loomulikult on mul mingid algteadmised, aga maailm areneb ja kui tahad ise areneda, siis on vaja seda teavet, mida Kristjan saab.“
Tema hinnangul on suureks abiks ka Kristjani varustus, mis on läinud noortele tasuta kasutamiseks. Nii saavad ka noorsportlaste vanemad varustuse pealt raha kokku hoida.
Kuidas tõusta noorte seast tippu?
Kel plaanid ja unistused suured, neile muutub trennis käimine ühel hetkel peaaegu tippspordiks. Andrus Ilvese arvates on sellisel juhul loogiline samm astuda Audentese spordigümnaasiumisse, mille filiaal asub Otepääl. Kui noor astub aga Audentesse, peavad 55-aastase Elva noortetreeneri sõnul vanemad rohkem lapse arengusse panustama hakkama. Spordigümnaasiumi tingimused on aga tema hinnangul suurepärased – saab kaks korda päevas treenida ja kolm korda päevas süüa. Kõik see koos elamisega on tasuta.
Nii Piho kui Ilves tõdesid, et välismaale pole põhjust kedagi veel saata. Samas on Eestis mitu potentsiaalset Kristjan Ilvese järeltulijat. Andrus Ilves tõi esile mitmeid poisse, kellel on eeldusi tippu pürgida: Audenteses on Karel Pastarus, Fred Gustavson, Andero Kapp ja Richard Viks. Tallinnas on Ruubert Teder ja Matias Aarna; Võrus Ralf Rebane, Lauri Juul ja Markus Pungal. „Nendel poistel, keda nimetasin, on eeldused olemas ja poisid ise ka usuvad.“
Piho märkis siiski ühe suure erinevuse, mida Eestis võrreldes Austria ja Norraga teisiti tehakse. Kui Eestis proovitakse tema sõnul üsna varakult tulemust toota, siis mainitud suusariikides see nii ei ole. „Kui sa oled Austrias 12-aastane sportlane, siis sa ei peagi kaugele hüppama. See metsik areng tehakse seal hiljem,“ mainis ta.
Ala harrastamine aga tipu lähedal olevatele noorsportlastele Andrus Ilvese sõnul hingehinda ei maksa. Rahvusvahelise Suusaliidu FIS laagrid on tema hinnangul praktiliselt tasuta. Muude laagrite puhul aitab Suusaliit koos sealsete toetajatega. „Oleme saanud käia ja maailma näha ning vanemad pole pidanud hetkel suures ulatuses juurde panustama,“ kiitis ta.
Juba homme asuvad noored kahevõistlejad starti Otepääl, et mõõtu võtta sügishooaja viimasest võistlusest. Võistlushüpped algavad Apteekrimäel kell 12.
