25-liikmeline Eesti koondis osales Pariisi suveolümpiamängudel 14 alal. Koondise parimaks tulemuseks oli epeevehkleja Nelli Differti neljas koht epee individuaalvõistlusel. Paraolümpiamängudel oli Eesti esindatud viie sportlasega kolmel alal. Koondise kõrgeim tulemus oli ujuja Matz Topkini seitsmes koht meeste 50 m seliliujumises klassis S4.

Peaminister Kristen Michal tänas sportlaseid, et nad esindavad Eestit väärikalt, uhkuse ja visadusega. „Teie saavutused inspireerivad meid kõiki, väikeseid ja suuri. Need tuletavad meelde, et igapäevased väiksed võidud viivad suurte võitudeni ja et meie riigi suurus ei ole mõõdetav pindalaga, vaid meie inimestega. Kuusteist meie sportlast jõudsid olümpia- ja paraolümpiamängudel esimese kümne hulka, mis on võimas tulemus. Meil on tulevikus palju oodata,“ ütles Michal.

„Saavutusspordi kõrval peame meeles pidama ka Eesti inimeste laiemat kehalist aktiivsust. Et võimalused liikumiseks oleksid mitmekülgsed ning arvestaksid kõigi, nii laste, noorte, vanade kui ka puuetega inimeste vajadustega. Mul on hea meel, et ka paraolümpia on tulnud meediapilti võrdselt olümpiaga ja et igale teie etteastele oli võimalik meediavahendusel kaasa elada,“ lisas peaminister.

Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid rõhutas, et sportlaste sooritustele elas kaasa terve Eesti. „Tänapäeva sportlane on suurem kui üks inimene. Kõikide teie taga on taustajõud ja teie perekonnad, kes on suure pühendusega teinud kõik selleks, et teie elus võiks tulla see üks päev, kus Eesti rahvas on teie üle jäägitult õnnelik. Need olümpiamängud pakkusid Eesti inimestele kaasaelamist ja rõõmu. Samas polnud vähem meeldejäävad need hetked, kus meil ei läinud päris nii nagu me lootsime. Ka sellest saavad meie olümpialoo dramaatilised peatükid tulevikus,“ ütles Kaljulaid.

„Pariisi paraolümpiamängud olid meie jaoks märgilise tähendusega, sest riigi toel sai esmakordselt näha otseülekandeid,“ ütles paraolümpiamängudel Eesti delegatsiooni juhtinud Laura Rogenbaum. „See oli oluline samm paraspordi nähtavuse suurendamisel ning meie sportlaste pingutuste tunnustamisel. Üldisemalt aitab paraspordi nähtavus murda stereotüüpe ning edastada sõnumit, et kõik inimesed, sõltumata füüsilistest eripäradest, saavad teha sporti ja saavutada selles midagi erakordset. Seda sõnumit levitades saame luua kaasavama ühiskonna,“ lisas Rogenbaum.

Epeevehkleja Nelli Differti sõnul on kiitus sportlastele oluline. „Hästi meeldiv, et meie Pariisi etteasted läksid paljudele korda. Tõsi ta on, et medali kaotusvalust ei saa mina päriselt üle mitte kunagi, aga see toetus on olnud nii positiivne, et ma jään olümpiamänge siiski väga hea sõnaga meenutama,“ ütles ta.

Peale Eesti taasiseseisvumist toimunud suveolümpiamängudel oli see teine kord, kui Eesti ei võitnud medalit. Varasemalt juhtus see 1996. aastal Atlantas. Samas jõudis 13 Eesti sportlast võistlustel esimese 10 hulka, mida on peale Eesti taasiseseisvumist juhtunud varem kolmel korral: 1992. aastal Barcelonas, 1996. aasta Atlantas ja 2016. aastal Rio de Janeiros.