DELFI FOTOD JA JÄRELVAADATAV | Üliraske Fitness Challenge pani inimvõimete piirid proovile
(12)
Sel nädalavahetusel peetakse siinse regiooni suurim fitnessi ja kulturismi võistlus Fitlap Cup. Laupäeval kell 12.00 saab Delfi TV vahendusel (ülekanne on nähtav Delfi Kogupaketi tellijatele) kaasa elada Fitness Challenge’i rahvusvahelisele võistlusele. Ühtlasi jagatakse Sparta spordiklubis peetava jõuproovi käigus välja Fitness Challenge’i Eesti meistritiitlid.
Jõuproovi eel selgitab Eesti kõigi aegade kõige tuntum kulturist Ott Kiivikas, mis ala on Fitness Challenge.
Mis on Fitness Challenge?
Fitness Challenge koosneb kolme raskusastmega tasemest: kuld-, hõbe- ja pronkssari. Igas sarjas on valitud kuus harjutust, mida tuleb sooritada kahe minuti jooksul maksimaalne korduste arv. Iga ala vahel on kahe minuti pikkune taastumisaeg. Pärast igat pausi liigub sportlane järgmise võistlusala juurde ja sooritab sellise kaheminutilise intervalliga kokku kõik kuus harjutust. Kokku kestab kogu raja läbimine koos pausidega 22 minutit, millest puhas sooritusaeg on 12 minutit.
Kuidas selgitatakse võitja?
Võidab sportlane, kes sooritab kõigi kuue võistlusharjutuse peale kokku kõige rohkem kordusi. Seejuures on see võistleja enda otsustada, kui palju järjest ta kordusi sooritab ja kui pika puhkepausi võtab. See tähendab, et tegelikult ei pea kogu aeg kahe minuti jooksul järjest harjutusi sooritama. On olemas harjutusi, mida suudetakse kaks minutit järjest teha, ja on ka harjutusi, kus see on sisuliselt võimatu.
Iga ala juures on kohtunik, kelle ülesanne on jälgida sportlase sooritust ja lugeda ära kordused, mis on reeglitega kooskõlas. Enne võistlust tehakse tavaliselt veel osalejatele instruktaaž harjutuste tehnilise sooritamise kohta, et kõik reeglitest samamoodi aru saaksid. Võistlustel on olemas ka peakohtunik, kelle ülesanne on omakorda koordineerida kohtunike tööd ja teha nende üle ka järelevalvet. Vajaduse korral tuleb sekkuda ja aidata kordusi korrektselt lugeda. Seega võistluse pidamiseks on vaja ühte peakohtunikku ja kuute alakohtunikku. Lisaks sekretäri, kes sisestab kohtunike loetud kordused võistluste protokolli.
Kasuks tuleb ka see, kui on olemas teadustaja, kes kommenteerib ja selgitab publikule toimuvat. Eestis olen selle töö enda peale võtnud ja see muudab ka publiku jaoks kogu toimuva palju arusaadavamaks. Lisaks on hea teada alade kohta fakte ja reegleid, et ka publikul oleks toimuvast hea arusaamine.
Kuldtase, koosneb kuuest harjutusest
1) Rippes kangil kätekõverdused (lõuatõmbed)
2) Sangpommi tõmbed kahe käega maast rinnuni (mehed 32 kg ja naised 24 kg)
3) Rööbaspuudel surumine
4) Turjal oleva kangiga kõndimine (mehed 50 kg ja naised 30 kg)
5) Rippes jalgade tõsted
6) Kätekõverdus hantlitel + õlasurumine (mehed 2 x 15 kg ja naised 2 x 10 kg hantlitega)
Hõbetase, koosneb kuuest harjutusest
1) Seljatõmbed plankasendis (jalad kastil 50 cm kõrgusel)
2) Jeffersoni kükk, kang asetseb jalge vahel (mehed 60 kg ja naised 40 kg)
3) Kahe pingi vahel triitsepsi surumised
4) Käes olevate hantlitega väljaasted ette (mehed 2 x 15 kg ja naised 2 x 10 kg hantlitega)
5) Keretõsted, kus ketas rinna kohal (kõigile 10 kg kettaga)
6) Sangpommi rebimine ühe käega (mehed 12 kg ja naised 8 kg)
Pronkstase, koosneb kuuest harjutusest
1) Seljatõmbed plankasendis (jalad maas)
2) Sangpommiga kükk, sangpomm käes (mehed 32 kg, naised 24 kg)
3) Kätekõverdused maas
4) Rinnal oleva hantliga väljaasted taha (mehed 12 kg, naised 7,5 kg)
5) Keretõsted maas matil ilma lisaraskuseta
6) Sangpommi rebimine kahe käega (mehed 12 kg, naised 8 kg)
Sõltuvalt oma treenitusest saab iga sportlane või harrastaja valida taseme, mille harjutused on talle jõukohased. Esialgu võib alustada kõige lihtsamast sarjast, mis on pronkstase, ja sealt liikuda treenituse paranedes edasi järgmisele tasemele. Loomulikult ei ole keelatud alustada ka kuldtasemest, kui treenitus seda võimaldab.
Vanuserühmad
1) Juuniorid, 16–23-aastased (nais- kui ka meesjuuniorid)
2) Seeniorid, 24–35-aastased (naised)
3) Seeniorid, 24–40-aastased (mehed)
4) Masters naised, üle 35-aastased
5) Masters mehed, üle 40-aastased
Üldjuhul võisteldakse absoluutarvestuses ja peetakse samal ajal arvestust vanuseklasside üleselt. Sportlane võib hakata võistlema Mastersi vanuserühmas sellest aastast, mil tal täitub Mastersi vanuserühma vanus. Juuniorid saavad võistelda juuniorina selle aasta lõpuni, mil neil täitub 23. eluaasta.
Võistkonnavõistluste reeglid
Segapaarid: võistluse harjutused on täpselt samasugused, mis individuaalvõistlusel. Võistluspaarid alustavad samal põhimõttel, mis individuaalvõistlusel. Iga kahe minuti järel läheb rajale uus võistluspaar. Sportlased sooritavad sama harjutust vaheldumisi. Kordused loetakse paari peale kokku. Võistluspaari enda asi on jagada ära taktika, kes kui palju kordusi korraga sooritab. Võidab võistluspaar, kes sooritab kuue võistlusharjutuse peale kõige rohkem kordusi.
Võistkonnavõistlus: võistlusharjutused on täpselt samasugused nagu individuaal- ja paarisvõistlusel. Vahe seisneb selles, et igas võistkonnas on kuus liiget (mitte kunagi ainult ühest soost). Näiteks võib võistkonnas olla kaks naist ja neli meest või kolm naist ja kolm meest või neli naist ja kaks meest.
Meeste suurem osakaal võib esmapilgul tunduda eelisena, kuid reaalsuses on tänasel päeval ka naisi, kes võivad võistkonnale tuua suuremat kasu. Lisaks on paljudel harjutusel naistele vastav raskus ehk siis naised ei soorita meeste raskustega harjutusi. Võistkond ise jagab ära, kes millise harjutusega võistlust alustab. Erinevus individuaalalaga ongi see, et kogu tiim alustab korraga võistlemist. Kõik võistlejad liiguvad ringiratast ja teevad kuus võistlusharjutust järjepanu läbi. Iga tiimiliikme tulemus summeritakse teiste tiimiliikmete omadega. Võidab tiim, kes saavutab kuue sportlase tulemused kokku liites kõige suurema korduste arvu.
Speedfit
Lisaks eeltoodud tasemetele on olemas ka Speedfit, mis on mõeldud juhuks kui võistlejate arv läheb liialt suureks ja tekib vajadus võistlust kiirendada.
Speedfit võetakse üldjuhul kasutusele, kui sportlasi on stardis juba üle 100. Sellisel juhul tehakse eelvoorud, kus valitakse välja neli harjutust ja sooritatakse need aja peale. Edasi finaali 12 parema sekka saanud sportlased sooritavad juba kõik kuus harjutust samal põhimõttel.
Näide kuldsarja Speedfiti võistluse kohta (pärast iga harjutuse vajaliku korduste arvu sooritamist liigutakse edasi järgimise ala juurde, vaja on läbida kõik neli harjutust).
Eelvoorus tehakse neli harjutust vastavas järjekorras:
1) Kätekõverdused hantlitel + hantlite surumine, 30 kordust (mehed 2 x 15 kg ja naised 2 x 10 kg)
2) Rippes käte kõverdamine, 30 kordust
3) Keretõsted ketta üle pea viimisega, 30 kordust (kõigil 10 kg)
4) Turjal oleva kangiga kõndimine, 30 sammu (mehed 50 ja naised 30 kg)
Finaalis tehakse kuus harjutust vastavas järjekorras:
1) Kätekõverdused hantlitel + hantlite surumine, 30 kordust (mehed 2 x 15 kg ja naised 2 x 10 kg)
2) Rippes käte kõverdamine, 30 kordust
3) Kastile hüpped, 30 kordust (mehed 60 cm ja naised 50 cm)
4) Rööbaspuudel surumine, 30 kordust
5) Keretõsted ketta üle pea viimisega, 30 kordust (kõigil 10 kg)
6) Turjal oleva kangiga kõndimine, 30 sammu (mehed 50 kg ja naised 30 kg)
Speedfitis korraldatakse ka võistkonnavõistlust, mis on väga põnev. Meeskonna neli liiget peavad igas harjutuses tegema kokku 120 kordust. Võidab võistkond, kes teeb selle hulga kordusi (6 x 120) kõige kiiremini läbi.
Eestis on praeguseks peetud ka esimesed Eesti karika- ja ka meistrivõistlused. Loodud on ka 365JP liigaetappide sari. Sel aastal on plaanis korraldada vähemalt kaheksa Fitness Challenge’i võistlust. Neist kuus on liigaetapid ja sinna juurde veel Eesti karika- ja meistrivõistlused. Eesti meistritiitlid jagatakse Fitlap Cupil välja teist korda.
Rahvusvaheline väljund ja Eesti tuntumad tegijad
Eesti parim crossfitter Andra Moistus võitis 2022. aastal maailmameistrivõistlustel kuld- ja hõbetasemel hõbemedali. Lisaks on Eestis tippkonkurentsi kuulunud Mari Oks, Liia Tiks, Jekaterina Andrjuškova, Gerta Müller, Sirje Laks, Gerlyn Mäepea, Piret Lauk, Maigi Käige, Carolin Vaiksalu. Juunioritest on tuntumad tegijad Laura-Lotte Varvas, Millie Virki ja Maarja Plaser. Euroopa meistrivõistlustel on medaliteni jõudnud nii Oks kui ka Crisgel-Berit Poljakov.
Meestest on vaieldamatult kõige rohkemate tiitlitega René Laane, kes on kolmekordne maailmameister. Tiitli on ta võitnud nii Mastersi hõbetaseme sarjas kui ka paaride seas. Peale tema on olnud üks esimesi aktiviste Margo Kuiv. Koos tulid ka Arnold Classicul paaride võistlusel võitjaks.
Veel on väga tugevalt tulnud tegijaid Crossfitist. Näiteks Eesti absoluutne meister Miko Lilleorg ja Euroopa meistrivõistlustel medaliteni jõudnud Priit Meier. Lisaks trepijooksu kuningas Sander Kaur, Raul Richard Stein, Reigo Adamson, Kaido Kaasik, Karel-Ken Kooskora, Egert Oiov ja Aivar Villemson. Juunioritest on silmapaistavateks tegijateks olnud Markus Arm ja Magnar Toodo jne. Pronkssarjas krooniti tänavu Euroopa meistriks üks Rally Estonia peakorraldaja Tarmo Hõbe.
Tänavuse Fitlap Cupi osalejad
Laupäeval on Sparta spordiklubisse oodata kuue riigi sportlasi. Eesti kõrval on esindatud Läti, Leedu, Soome, Rumeenia ja Malta atleedid. Fitlap Cup on esimest korda Fitness Challenge’i rahvusvahelises kalendris ja annab osalejatele ka maailma edetabeli punkte. See on peale Eesti tugevate tegijate (Laane, Meier, Lilleorg) kohale meelitanud ka maailma edetabeli eelmise aasta esinumbri Elina Novaci.
Novac juhib edetabelit ka käesoleval aastal ja pole pidanud viimaste aastate jooksul eriti kaotusekibedust tundma. Lisaks Novacile tuleb Rumeeniast kohale ka maailmameistrivõistlustelt medaleid noppinud Andrei Ionut Apetrei. Lisaks on kohal Leedu tugevamate tegijate sekka kuuluv Erikas Dovydėnas ja Läti parim Oskars Saltums.
