Suusaliit on olnud ilma presidendita alates 2020. aasta maist, kui ametist lahkus Andreas Laane. Sealt alates on liidu tööd juhtinud juhatus ja tegevjuht. Sellele etapile pandi täna punkt.

„Pärast otsinguaastaid jõudsime selgusele, et presidendi leidmise asemel peame uuendama senist juhtimismudelit, muutes selle selgeks ja läbipaistvaks,“ ütles suusaliidu tegevjuht Kristjan Koll suusaliidu pressiteate vahendusel.

„Kaasajastasime senist juhtimisstruktuuri ja viisime selle tegelikkusega kooskõlla,“ kinnitas ka värske nõukogu liige Elin Vilippus.

Liitu hakkab esmakordselt juhtima nõukogu, mis koosneb täna kaheksast liikmest. Oma rollist lähtuvalt kuulub nõukogusse neli alakomitee juhatuse esimeest - murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse esimees Vahur Teppan, lumelaua ja freestyle-suusatamise alakomitee juhatuse esimees Helin Pungas, kahevõistluse ja suusahüpete alakomitee juhatuse esimees Vahur Tasane ja mäesuusatamise alakomitee juhatuse esimees Urmo Vallner.

„Uus juhtimismudel on oluline nii sportlastele, harrastajatele kui ka fännidele, kindlustades, et kõigi alade hääl on suusaliidus võrdväärselt esindatud,“ ütles Koll. „Alakomitee esimehe vahetumisel vahetub ka nõukogu liige,“ lisas ta.

Lisaks rollipõhistele liikmetele valiti suusaliidu nõukogusse neli varasemat juhatuse liiget: Gert Lee, Aigar Ojaots, Elin Vilippus ja Indrek Sauga, kellest igaüks täiendab suusaliidu juhtimist oma erialase kompetentsiga.

Vastavalt Eesti suusaliidu uuele põhikirjale on juhatus üheliikmeline ja sinna kuulub suusaliidu tegevjuht Kristjan Koll, kes tegeleb liidu igapäevase töö ja esindamisega.

„Muudatus on igati loomulik, sest juba varasemalt täitis suusaliidu juhatus nõukogu ülesandeid, pakkudes nõu ja teostades järelvalvet,“ ütles värske nõukogu liige Gert Lee.

„Uus põhikiri peegeldab juhatuse ja nõukogu tegelikke rolle, muutes juhtimise selgemaks ja loogilisemaks“ lisas ta.