Kui kogu vajaminev raha oleks olemas, mis võiks siis olla spordivaldkonna prioriteedid? Kas siis ilmuks imeväel motiveeritud ja targad treenerid? Kas siis saabuks kaasav juhtimiskultuur ja läbipaistvus?
Kõigepealt: ma ei eelista ühtki presidendikandidaati. Kõigil kandidaatidel on oma tugevused, aga ka üsna selged nõrkused. Igatsen, et uus EOK president tooks uusi tuuli, head juhtimiskultuuri ning õppimisvõimet.
Kutsun täna, EOK presidendi valimise eelsel päeval, kaasa ühele mõtisklusele. Kujutlegem, et üheks olümpiatsükliks on kogu vajaminev raha olemas. Kõigile spordialadele. Kõigile sportlastele. Kõigile, kes vähegi raha tahavad, kukub soovitud rahapakk otse sülle. Kas siis tuleks järgmisel olümpial igatsetud medalid? Aus vastus on, et seda ei ole ju võimalik ette näha ega mingil moel kontrollida. Aga julgen väita, et isegi kui raha oleks, jääks mõned teemad siiski lahendamata. Kas treenerid oleks raha saabudes kohe haritud ja motiveeritud? Kas tipptasemele tõuseks rohkem naistreenereid, kes viivad oma sportlased tugevate tulemusteni? Kas juhtimisotsused oleksid läbipaistvad? Kas konflikte ja väärkohtlemist oleks vähem? Ma pigem ei usu, et spordipoliitika arutelud peaks keerlema rahapaja suuruse ümber. Vaja on kaugemat vaadet ning seda ka EOK uute sihtide seadmisel.
