ARVAMUS | Erich Teigamägi: kuidas tuua sporti lisaraha

Ükski töökas ja andekas noor Eesti inimene, sealhulgas sportlane, ei tohiks jätta pooleli oma teed vaid seetõttu, et vanemate rahakotil on omad piirid. Me ei ole riigieelarveliselt nii rikas riik, et saaksime sellist luksust endale lubada, küll aga oleme ühiskonnana täpselt nii jõukas, et kõik andekad sportlased peaksid saama oma ambitsioonid realiseeritud moel, kus raha taha midagi pidama ei jää.

Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et spordiliitude ja kohalike spordiklubide tasandil on terav puudus rahast, seda nii arendustegevuseks kui ka uute projektide algatamiseks. Rahast rääkida on lihtne, aga elu on näidanud, et kõigil on raske tuua uut raha sinna, kus on seda kõige enam vaja.

2019. aasta kevadel asutasime Saaremaa kultuuri-, spordi- ja sotsiaalprojektide kaasfinantseerimiseks loodud mittetulundusühingu Vöimalus, mis on viimase viie aastaga Saaremaa spordi- ja kultuuriprojektidesse suunanud üle 500 000 euro. Sama mudelit saaks kasutada üle kogu Eesti erinevates regioonides toimetavate spordiliitude toetuseks.

Nii, et maakondlike spordiliitude toetus ei tuleks ülejäänud saavutusspordi arvelt.

Vallaga koostöö

Kuidas see võiks toimida? Vöimalus on näidanud, et maakondlikele projektidele on väga suure mõjuga EOK mõistes väiksed summad – 1000, 2000, 5000 eurot.

Nende summade saamine on keeruline, ent mõju nii kohalikele sportlastele, spordiüritustele kui ka laiemalt kogu piirkonna tervisekäitumisele on tohutult suur. Seda on näidanud Saaremaa Maleturniir, mida kogemustega korraldaja hakkas Vöimaluse toel sisuliselt tühjalt kohalt korraldama ning mis on saanud mõne aastaga ürituseks, mis toob Saaremaale hooajavälisel ajal sadu huvilisi ning annab korraliku panuse ka ettevõtluskeskkonnale.

Regioonides saaks mudeldada sarnast fondi MTÜ Vöimalusele, mis toetaks kohalike spordiprojektide algatamist maakondlikul tasandil ja väiksemate alaliitude arendusprojektide toetamist.

Võtmetähtusega on see, et fond hoiaks selget fookust, oleks minimaalsete juhtimiskuludega ja teeks koostööd kohaliku vallaga. Koostöö kohaliku omavalitsusega aitab ära hoida topeltrahastusi ja annab oma panuse kogukonna ühtse meele säilimiseks.

Me ei tea lõpuni täpselt, kui paljud Eesti spordianded jätavad täna treeningud pooleli just rahapuudusel, sest järjest kirjumas maailmas jagub noortele väljakutseid teisigi.

Kodanikuühiskonna, aktiivsemate ettevõtjate poolt rahastatud regionaalne spordifond võiks olla lahendus, mis ulatab abikäe seal, kus riigi, kohaliku omavalitsuse ja klassikaliste erasponsorite võimalusel lõppevad. Lisaks suurannetajatele, kellest nii mõnegagi on suuline kokkulepe sellise algatuse finantseerimiseks olemas, võiksid lisanduda kogukondade ja kohalikul tasemel tegutsevate ettevõtjate panused.

Paremal järjel oleval keskklassil peab olema võimalus panustada kodukandis tegutsevate spordiühingute ja noorsportlaste toetuseks, võimendades oma annetused sihituna konkreetsesse piirkonda. Sünergia tekib tsentraalse juhtimise ja kohapealse kaasatuse vahel.

Koostegemises peitub jõud

Ettevõtjana näen ka seda, et autoriteetsed ja hea mainega sporditoetajad liidavad enda juurde mõttekaaslasi. Kõik ei pea ega saa olla miljonärid, kuid tugeva nimega ettevõtja annetusega liitumine on garantii, et asjad tehakse ka ära, mitte ei jää vaid lubaduste tasemele, mida valimiste eel ikka antakse.

Kokkuvõtlikult usun, et regionaalse spordifondi loomine on midagi, mis lisaks täiendavatele vahenditele aitab ehitada senisest enam koostööle suunatud Eestit, seda nii spordis kui eeskujuna muudes valdkondades.

Vormiliselt ei oleks tegemist eraldi juriidilise isikuga ja kogu juhtimise funktsiooni suudab EOK koostöös kohalike spordiliitudega ning vajadusel alaliitudega ära korraldada. Seda näitab meie väikese MTÜ Vöimalus kogemus.